Eesti jaekaubanduse langus oli augustis üks EL-i suurimaid

Toidupood. Foto: Madis Veltman (Postimees)

Eesti jaekaubanduse maht kahanes tänavu augustis juulikuuga võrreldes 1,2 protsenti, mis oli Euroopa Liidus (EL) kuuvõrdluses üks suurimaid langusi; nii euroalal kui ka ELis tervikuna oli kasv samal ajal 0,3 protsenti.

Aastavõrdluses Eesti augustikuu jaekaubanduse maht aga suurenes 8,7 protsenti, samas kui euroalal püsis see aastavõrdluses stabiilsena ning ELis tervikuna kasvas 1,1 protsenti, selgus Eurostati sesoonselt tasandatud andmetest.

Euroalal kasvas kuuga enim mittetoidukaupade jaemaht, 1,8 protsenti. Mootorikütuste jaemüük kahanes 0,1 protsenti ning toidu-, joogi-, ja tubakatoodete müük 1,7 protsenti.

ELi arvestuses kasvas mittetoidukaupade jaemaht samal ajal 1,8 protsenti, mootorikütuste jaemüük kahanes aga 0,3 protsenti ning toidu-, joogi-, ja tubakatoodete müük kahanes 1,5 protsenti.

Liikmesriikidest, kelle andmed on Eurostatile kättesaadavad, kasvasid jaekaubanduse mahud augustis enim 2,9 protsenti Maltal, 2,5 protsenti Iirimaal ja 2 protsenti Slovakkias. Jaemaht kahanes kuuga kõige enam ehk 1,4 protsenti Taanis, järgnesid Eesti ja Prantsusmaa 1,2-protsendise langusega.

Aastatagusega võrreldes kasvas euroalal augustis enim mittetoidukaupade jaemaht, kokku 1,3 protsenti. 1,2-protsendise kasvuga järgnes mootorikütuste jaemüük. Toidu-, joogi-, ja tubakatoodete segment langes 1,9 protsenti.

ELis suurenes mitte-toidukaupade jaemaht kuuga 3 protsenti ning mootorikütuste jaemüük 2,1 protsenti. Toidu-, joogi-, ja tubakatoodete müük langes 1,5 protsenti.

Liikmesriikidest tõusid jaemüügi mahud aastavõrdluses enim 19,6 protsenti Maltal, 18,1 protsenti Horvaatias ja 12,3 protsenti Sloveenias. Müügimahud vähenesid enim 4,9 protsenti Belgias, 2,1 protsenti Prantsusmaal ning Hispaanias ja Luksemburgis 1,3 protsenti.