Algas eurotoetuste investeerimisstrateegia avalik konsultatsioon

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus Foto: Tairo Lutter

Rahandusministeerium saatis avalikule konsultatsioonile 3,37 miljardi euro ulatuses eurotoetuste eesmärke ja oodatavaid tulemusi kirjeldava rakenduskava ning partnerlusleppe järgmise seitsme aasta Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetuste kasutamiseks, teatas ministeerium teisipäeval, lisades, et ootab tagasisidet 1. novembriks.

«Järgmise seitsme aasta jooksul aitab euroraha Eestit tulevikuks valmis panna. Teadusmahukama ja ressursse säästva majanduse arendamine, digi- ja rohepöörde tegemine ainult Eesti maksurahaga võtaks meil oluliselt rohkem aega,» ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

«Praeguse avaliku konsultatsiooni käigus on kõigil võimalik kaasa rääkida, kuidas euroraha kõige paremini Eesti tuleviku jaoks kasutada,» märkis ta.

Aastatel 2021-2027 saab Eesti toetust 1,7 miljardi euro mahus Euroopa Regionaalarengu Fondist, 780 miljonit Ühtekuuluvusfondist, 534 miljonit Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest ning 354 miljonit eurot Õiglase Ülemineku Fondist.

Struktuuritoetuste kasutamisel on Eestil kuus suurt eesmärki: nutikam, rohelisem, sotsiaalsem, inimestele lähedasem ja ühendatum Eesti ning õiglane üleminek, märkis ministeerium.

Nutikam Eesti tähendab, et Eesti peaks olema hästi toimiv keskkond nutikate lahenduste loomiseks, mis kasvatavad konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja teevad riigivalitsemise tõhusamaks. Kokku 740 miljoni euro suuruse toetuse raames plaanitakse rahastada näiteks Eesti ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamist ja digitehnoloogiate kasutuselevõttu, ent ka e-riigi arendamist ning kiire interneti ühenduvuse parandamist – näiteks investeeritakse 5G levialasse transpordikoridorides ning elupiirkondades, samuti suure läbilaskevõimega võrkude rajamisse turutõrkepiirkondades.

Rohelisem Eesti tähendab investeeringuid energiasüsteemi ümberkujundamisse, taastuvenergia arendamisse ja kliimamuutuste ennetamisse ning nende mõjude leevendamisse. Kokku 780 miljoni euro suuruse toetuse abil on plaanis rekonstrueerida korterelamuid energiatõhusaks, investeerida taastuvenergiasse – sealhulgas biometaani ning küttesüsteemidesse –, arendada ringmajandust ja toetada ettevõtteid ressursitõhusamate lahenduste kasutuselevõtul. Samuti investeeritakse keskkonnasäästlikku linnatransporti.

Sotsiaalsema Eesti eesmärgi raames on plaanis edendada tööhõivet, haridust ja oskuste omandamist ning nende vastavusse viimist tööturu vajadustega, suuremat sotsiaalset kaasatust ja võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele. Kokku 680 miljoni euro eest rahastatakse muuhulgas elukestvat õpet, kutsesüsteemi reformi, korrastatakse põhikoolivõrku, pakutakse tugiteenuseid noortele, kes ei õpi ega tööta, edendatakse tööhõivet ning pakutakse toiduabi ja esmatarbekaupu enim puudust kannatavale inimestele. Samuti investeeritakse pikaajalisse hooldusesse ning tervishoiutaristusse.

Ühendatuma Eesti loomiseks investeeritakse 521 miljonit eurot peaasjalikult transpordivõrku. Arendatakse ja rekonstrueeritakse raudteid, sealhulgas rajatakse Rail Balticu liini Tallinn-Ikla kohalikke peatusi ning ehitatakse välja Pärnu rahvusvaheline reisiterminal, elektrifitseeritakse raudteid, investeeritakse üleeuroopalise TEN-T maanteevõrgustiku valmis ehitamisse ning investeeritakse maapiirkondade kergliiklusteedesse.

Inimestele lähedasema Eesti eesmärki suunatakse 193 miljonit eurot, millest enamik läheb regionaalse ettevõtluse ja kohalike avalike teenuste arendamiseks väljaspool suurlinnu. Samuti toetatakse linnaruumi arendamist ja targa linna pilootlahendusi, ent ka elurikkuse suurendamist Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Ida-Virumaal. Eesmärk on parandada kõigis piirkondades töökohtade ning kvaliteetsete teenuste kättesaadavust ja muuta elukeskkond kõikjal meeldivamaks.

Õiglase ülemineku raames investeeritakse 340 miljonit eurot Ida-Virumaale. Sellest enamik läheb Ida-Viru ettevõtluse toetamiseks, mitmekesistamiseks ning selle teadusmahukuse kasvatamiseks ning töötajate ümberõppesse. Samuti investeerib Eesti Euroopa Liidu vahendite toel Ida-Virumaa elukeskkonna atraktiivsemaks muutmisse: kaasajastatakse kaugküttesüsteeme, panustatakse keskkonnaprobleemide lahendamisesse ning arendatakse sotsiaalteenuseid.

Avalikule konsultatsioonile läinud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava aastateks 2021-2027 on strateegia, kus kirjeldatakse konkreetsed Euroopa Liidu vahendite kasutamise eesmärgid, oodatavad tulemused ja kavandatavad tegevused.

Samuti avalikule konsultatsioonile läinud partnerluslepe on strateegiline raamistik, milles Eesti ja Euroopa Komisjon lepivad omavahel kokku ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi peamised rahastamisprioriteedid, eesmärgid ning vahendite administreerimise üldise korralduse.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava koostamisega paralleelselt toimub keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Aruande kavand avalikustatakse oktoobri teisel nädalal ning on kõigile osapooltele kommenteerimiseks ja seisukohtade esitamiseks kättesaadav oktoobri vältel. Novembri alguses toimub avalik arutelu, täpne kuupäev ja koht avaldatakse koos hindamisaruandega.

Järgmise seitsme aasta eurotoetuste plaanidega tutvuma, arvamust avaldama ja omapoolset tagasisidet andma on oodatud kõik inimesed ja organisatsioonid. Dokumentidega on võimalik tutvuda ning tagasisidet anda eelnõude infosüsteemi ja osalusveebi vahendusel. Rahandusministeerium ootab tagasisidet 1. novembrini aadressil [e-mail] .