«Järgmise seitsme aasta jooksul aitab euroraha Eestit tulevikuks valmis panna. Teadusmahukama ja ressursse säästva majanduse arendamine, digi- ja rohepöörde tegemine ainult Eesti maksurahaga võtaks meil oluliselt rohkem aega,» ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
«Praeguse avaliku konsultatsiooni käigus on kõigil võimalik kaasa rääkida, kuidas euroraha kõige paremini Eesti tuleviku jaoks kasutada,» märkis ta.
Aastatel 2021-2027 saab Eesti toetust 1,7 miljardi euro mahus Euroopa Regionaalarengu Fondist, 780 miljonit Ühtekuuluvusfondist, 534 miljonit Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest ning 354 miljonit eurot Õiglase Ülemineku Fondist.
Struktuuritoetuste kasutamisel on Eestil kuus suurt eesmärki: nutikam, rohelisem, sotsiaalsem, inimestele lähedasem ja ühendatum Eesti ning õiglane üleminek, märkis ministeerium.
Nutikam Eesti tähendab, et Eesti peaks olema hästi toimiv keskkond nutikate lahenduste loomiseks, mis kasvatavad konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja teevad riigivalitsemise tõhusamaks. Kokku 740 miljoni euro suuruse toetuse raames plaanitakse rahastada näiteks Eesti ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamist ja digitehnoloogiate kasutuselevõttu, ent ka e-riigi arendamist ning kiire interneti ühenduvuse parandamist – näiteks investeeritakse 5G levialasse transpordikoridorides ning elupiirkondades, samuti suure läbilaskevõimega võrkude rajamisse turutõrkepiirkondades.
Rohelisem Eesti tähendab investeeringuid energiasüsteemi ümberkujundamisse, taastuvenergia arendamisse ja kliimamuutuste ennetamisse ning nende mõjude leevendamisse. Kokku 780 miljoni euro suuruse toetuse abil on plaanis rekonstrueerida korterelamuid energiatõhusaks, investeerida taastuvenergiasse – sealhulgas biometaani ning küttesüsteemidesse –, arendada ringmajandust ja toetada ettevõtteid ressursitõhusamate lahenduste kasutuselevõtul. Samuti investeeritakse keskkonnasäästlikku linnatransporti.