:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2012/02/10/950764t1hb174.jpg)
Werolilt ei viinud talunike rapsi mitte maailmaturuhind, vaid ettevõtte enda varasem suhtumine talunikesse, kinnitas ühe Werol Tehaste pankrotiavalduse esitaja, Kevili Põllumajandusühistu juhataja Marek Linnutaja.
Kilgi võlausaldaja: Weroli rapsist ilmajäämise põhjus polnud maailmaturu hind, vaid ettevõtte suhtumine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein Kilk kinnitas eile Aktuaalsele Kaamerale, et Weroli raskuste põhjuseks oli rapsi maailmaturu kõrge hind, mis põllumehed oma toodangu Weroli asemel mujale suunama meelitas.
Linnutaja sõnul vastab Kilgi jutt tõele selles osas, et maailmaturu hind oli tõepoolest kõrge, kuid sellistes tingimustes peavad tegutsema kõik Eesti ärimehed ja keegi ei saa maailmaturu hindu muuta.
Kindlasti oleks aga tema sõnul asjad olnud teisiti, kui tehase varasemate aastate koostöö talunikega oleks olnud teistsugune. «Kui ikka pidevalt on kuude kaupa maksmisega venitatud, oli talunike usaldus Weroli vastu null,» rääkis Linnutaja E24-le.
«Põllumehed tahavad suures osas ikkagi oma tagumikku turvata, mistõttu tulevane saak müüakse lepingutega ette ära,» rääkis Linnutaja. Ette müüakse ära umbes 30 protsenti saagist, olenevalt taluniku riskitaluvusest. Eelmüügiga ei pruugi saada küll parimat hinda, kuid annab kindluse teatud kulude suhtes.
«Weroli suhtes ei olnud absoluutselt koostööusaldust,» lausus ta.
Linnutaja sõnutsi tekitas temas tõsist imestust Kilgi ja koostööpartnerite mullukevadine jutt, et suudetakse varuda 100 000 tonni rapsi, samas kui talunikud olid välja müünud juba 60 000 tonni. «Oli selge, et seda kogust ei ole kuskilt võtta,» lausus ta lisades, et on ilmselge, et kui turul on toodangut puudu, siis ei ole ka talunikul mõtet hinda alla lasta.