Eesti Energia: me ei hakka toetuste saamiseks hakkepuitu põletama

Hakkepuit. Foto on illustreeriv. Foto: Ilja Smirnov

Eesti Energia teatel ei hakka möödunud nädalal heaks kiidetud elektirutuseaduse muutmise eelnõu võimaldama neil puiduhakke põletamise pealt toetusi koguda; samuti ei kasvata see kontserni hinnangul metsaraiet Eestis, sest toetusmäärad pole metsaomanikele motiveerivad.

«Meedias on kahjuks selle eelnõu kohta juba avaldatud mitmeid teateid, mis tõele ei vasta. Esiteks ei ole selles eelnõus kirjas, et Eesti Energia võib hakata põletama ka puiduhaket ja saama selle eest toetust,» ütles Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts BNS-ile.

«Seda ei saagi seal kirjas olla, sest Narva elektrijaamade uuemates plokkides on piiratud mahus jäätmepuitu ja puidutööstuse jäätmeid kasutatud juba aastaid ning seda ainsana Eestis turutingimustel ehk toetust saamata,» lisas ta.

Samuti ei saa Lutsu sõnul kindlasti nõustuda väitega, et seadusemuudatuse tõttu hakatakse Eestis rohkem metsi maha võtma. Eelnõus on kirjas, et maksimaalne toetusemäär, mida olemasolevatele tootmisseadmetele läbi vähempakkumise võimaldatakse, on 10 eurot megavatt-tunni toodetud elektrienergia kohta.

«Sellise toetusmääraga ei ole võimalik motiveerida metsaomanikku rohkem metsa maha võtma. Kvaliteetse metsamaterjali hinnad on turul palju kõrgemad,» märkis ta.

Lutsu sõnul saab sellise toetusmääraga hankida üksnes jäätmepuitu ja puidutööstuse jäätmeid, mis jäävad üle kvaliteetsema metsamaterjali töötlemisest.

«Igal juhul ei määra Eesti Energia täna ega ka tulevikus, milline saab olema energeetilise puidu hind Eesti turul. Hinda dikteerib välisnõudlus, mida stimuleerivad kümnetes kordades suuremad välisriikide poolt makstavad toetused, kui heaks kiidetud eelnõuga on võimalik olemasolevatele seadmetele Eestis maksta,» lisas ta.

«Mis puudutab Eesti Energia tarbitavat puitu, siis juba mitu aastat impordime me suurtes kogustes laevadega Kesk-Euroopast jäätmepuitu. Tegemist on materjaliga, millel teisene kasutus puudub ja mille ainus kasulik otstarve on energiatootmine. Sellise impordi maht moodustab ligi poole meie tarbitavast puidust,» ütles Luts.

Eelnõu kohaselt on toetuse maksimumäär 10 eurot megavatt-tunni kohta, koos elektri hinnaga ei või saadav summa kokku ületada 60 eurot.

«Eelnõu seletuskirjas on räägitud toetuse abil toodetavast taastuvelektrist mahuga kuni 500 gigavatt-tundi aastas. Seega saab toetuse maksimaalne maht aastas küündida kuni viie miljoni euroni – seda teoreetiliselt,» märkis Luts.

«Praegusel ajal on elektrihinnad turul palju kõrgemad kui 60 eurot megavatt-tunni eest ja eeldatakse nende jäämist kõrgele tasemele vähemalt järgmise kevadeni. Seega mingeid toetuseid selle seadusemuudatuse alusel ükski olemasolev tootja praegu saama ei hakka,» lisas ta.

Riigikogu võttis 29. septembril kolmandal lugemisel vastu elektrituruseaduse muudatused, mille eesmärk on suurendada konkurentsi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel.

Sotsiaaldemokraadist riigikogu keskkonnakomisjoni liige Jevgeni Ossinovski pöördus president Kersti Kaljulaidi poole palvega mitte kuulutada seadust välja, kuna see on tema hinnangul mitmel põhjusel vastuolus põhiseadusega.

Ka keskkonnakaitsjad on elektrituruseaduse muudatusi kritiseerinud, rõhutades, et mets ei ole jätkusuutlik taastuvenergia allikas.