Päevatoimetaja:
Sander Silm

Pangaliit: laenumaksetega hädasolijaid on rekordiliselt vähe

Copy
Pangalaenu võtmine tuleb hoolikalt läbi kaaluda.
Pangalaenu võtmine tuleb hoolikalt läbi kaaluda. Foto: Shutterstock

Pankade laenuportfelli kvaliteet on väga hea ning enam kui 60 päeva võlgu olevate laenajate osakaal laenuportfellis püsib endiselt rekordmadalal tasemel, teatas pangaliit. 

Augustis oli nii ettevõtete kui kodumajapidamiste laenunõudlus taas juulikuust tugevam – kodumajapidamised võtsid uusi laene 196,2 miljoni ulatuses ning ettevõtted 401,7 miljoni ulatuses, teatas liit. Pankade laenuportfelli kvaliteet on liidu hinnangul väga hea ning enam kui 60 päeva võlgu olevate laenajate osakaal laenuportfellis püsib endiselt rekordmadalal tasemel.

Kodumajapidamiste laenuportfelli maht küündib pea 10 miljardi euroni, olles aastaga kasvanud umbkaudu 300 miljoni euro võrra. Eraisikutel on pankades kokku 667 664 laenulepingut, eluasemelaen on ligemale 200 000 majapidamises. Ettevõtted on laene võtnud kokku 7,7 miljardi euro ulatuses. Ettevõtete laenumaht on aastaga kasvanud pea 200 miljoni euro võrra.

«Endiselt kehtib ka tõsiasi, et kui mõni investeering näib olevat ulmelise tootlusega, siis ongi enamasti tegu ulmega.»

Pangaliidu juhatuse esimehe Allan Pariku sõnul mängisid septembris rolli ligemale 150 000 inimese kontodele laekunud II samba varad. «20-30 protsenti kontodele laekunud teise samba rahast leidis kiire rakenduse – inimesed maksid tagasi laene või tegid tarbimis- ja investeerimisotsuseid. Suurem osa välja võetud rahast seisab aga veel klientide kontodel,» sõnas Parik.

Allan Parik
Allan Parik Foto: Tairo Lutter

«Võib eeldada, et osa kontodel olevast rahast võetakse peagi kasutusse, kuid mingi osa jääb n-ö mustadeks päevadeks. Oluline on, et inimesed võtaksid piisavalt aega, et langetada läbimõeldud otsus, kuhu oma pensionisäästud paigutada. Kõige halvem on, kui see raha satub petturite kätte,» rääkis ta.

Paraku on juba ka oktoobri alguses kandnud inimesed petturitele oma kontolt suuri summasid. Parik toonitas taas, et saades telefonikõne kelleltki, kes väidab end olevat pangast ja soovib, et inimene laeks oma arvutisse mingisugust tarkvara, jagaks «pangatöötajaga» oma netipanka logimise infot või sooritaks mingisuguseid makseid oma kontolt, tasub alati kõne katkestada ja pöörduda oma panka küsimusega, kas helistajaks oli tõesti pangatöötaja.

«Endiselt kehtib ka tõsiasi, et kui mõni investeering näib olevat ulmelise tootlusega, siis ongi enamasti tegu ulmega,» lisas ta, soovitades kindlasti telefonitsi pakutavasse supertootlusega investeerimisvõimalusse suhtuda pigem umbusuga.

Tagasi üles