Goldman Sachs: Hiinal on Evergrande'ist tunduvalt suurem finantsprobleem

Hiina lipud Evergrande kontori ees. Foto: ALEX PLAVEVSKI/Scanpix Baltics

Goldman Sachsi analüütikute hinnangul pole Hiina suurimaks finantsprobleemiks mitte kinnisvaraarendaja Evergrande maksejõuetus, vaid kohalike omavalitsuste üüratu võlakoormus.

Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande 300-miljoniline lähiaja laenumakse tundub tühine, kui seda kõrvutada Hiina omavalitsuste 8,2 triljoni dollari (7,1 triljoni euro – toim) suuruse võlaga, mida president Xi Jinpingi alluvad iga hinna eest varjata proovivad, kirjutab Forbes.

Ja see 2020. aasta lõpust teadaolev number kajastab ainult KOVide poolt emiteeritud võlakirjade (LGFV) mahtu. 

Eriti tähelepanuväärne on asjaolu, et nende hämara tasutaga kohalikku päritolu võlakirjade maht on viimase seitsme aastaga kerkinud enam kui kolm korda. Kui 2013. aastal oli võlamaht veel 2,1 triljonit eurot, siis eelmise aasta lõpuks ületati seitsme triljoni piir. Tänaseks on summa kasvanud tõenäoliselt veelgi suuremaks, koroonapandeemia mõjul võib-olla isegi märgatavalt.

Kuigi Hiina majandus on tohutu suur, moodustab kohalike võlakirjade maht juba sellestki ligi 52 protsenti ning on suurem Hiina «ametlikust» võlakoormusest, mis kajastub raamatupidamise aruandluses.

Teisisõnu, nii hirmutav kui 300 miljardi dollari suuruse koguvõlaga Evergrande'i kaasus ka poleks, on Hiina valitsusel ees palju suuremaid probleeme, kirjutab Forbes.

Võidurelvastumine

Hiina kohalike omavalitsuste laenulembus, mis on täna mahult Saksamaa SKTst kaks korda suurem, pärineb 2008. aastast. Juba enne Lehman Brothersi kriisi soosis Hiina kommunistlik partei omavalitsuste laenamist. Kohaliku tasandi juhte tõsteti Pekingis esile ja tunnustati, kui nad oma piirkonnas suuri investeeringuid tegid.

See motiveeris piirkondade juhte osalema omamoodi infrastruktuuri võidurelvastumisel. Hoogsalt asuti ehitama pilvelõhkujaid, kuuerajalisi maanteid, rahvusvahelisi lennujaamu ja hotelle, suursuguseid staadione, suuri ostupiirkondi ja lõbustusparke. Kohalikud omavalitsused olid peamised mootorid, mida tollane president Hu Jintao kasutas majanduse stimuleerimiseks, et pehmendada üleilmse finantskriisi lööki. Pärast kriisi haripunkti muutus see strateegia paberil üleliigseks, kuid suured mahud ja võla võtmine käib suure hooga edasi tänaseni. 

Läbipaistmatus

Hiina kohalike omavalitsuste emiteeritavate võlakirjade buumi probleem on sellega kaasnev läbipaistmatus. Kuigi Hiina keskvõim on varsti juba 10 aastat rääkinud, kuidas majandust tuleb lasta juhtida turul, on riigijuhid muutnud finantssüsteemi tegelikult aina läbipaistmatumaks. Samuti raskendab Hiina majandusest tegeliku pildi saamist asjaolu, et krediidireitingute süsteem ei ole suutnud Hiina kapitaliturgude kasvuga sammu pidada.

Hiina valitsus on omalt poolt asunud laenubuumi reguleerima ning võtnud varipanganduse ohjeldamiseks sihikule üle ühe triljoni dollari ulatuses läbipaistmatuid laenutooteid, mida turustatakse madala riski ja kõrge tootlusega. Need on skeemid, mis sageli suunatakse riskantsematele laenuvõtjatetele, näiteks kinnisvara arendajatele.

Ühe meetmena piirasid Hiina Rahvapank ja Hiina panganduse ja kindlustust reguleeriv komisjon juunis selliste võlakirjade ostmist, mille reiting oli madalam kui «AA».

Ometi, nagu analüütik Janet Liu Fitch Ratingsist 12. juuli aruandes märgib, on regulatsiooni alla takerdunud finantstooted olnud tihti rahastussallikaks neile võlakirjade emitentidele, kes seisavad silmitsi raskustega pangalaenu võtmisel. «Ootame, et muudatus vähendab süstemaatilist riski pikemas perspektiivis, kuid nõrkade LGFVde vähenenud rahastamisvõimalused nõrgendavad veelgi nende finantspaindlikkust,» teatas analüütik.

Rahvusvahelised investeerimispangad ja -fondid muutuvad aga üha murelikumaks, sest kui Hiina võlamull lõhkema peaks, jõuab see ringina ka nendeni.