SDE palub presidendil jätta puidupõletamise seadus välja kuulutamata (1)
1. oktoober 2021, 15:10
/nginx/o/2021/06/16/13852510t1h26ce.png)
Sotsiaaldemokraadist riigikogu keskkonnakomisjoni liige Jevgeni Ossinovski pöördus president Kersti Kaljulaidi poole palvega mitte kuulutada välja riigikogus neljapäeval vastu võetud elektrituruseaduse muutmise seadust, kuna see on mitmel põhjusel vastuolus põhiseadusega.
Oma kirjas palus Ossinovski riigipeal otsuse tegemisel kaaluda erinevaid asjaolusid, mis tema hinnangul osutavad sellele, et seadus, mis lubab Narva jaamade kateldes puitu massiliselt ahju ajada, tuleb parlamendile tagasi saata, vahendas SDE pressiesindaja.
«Eesti põhiseadus ütleb, et maksud kehtestab riigikogu ning seda õigust ei saa valitsusele ära anda,» märkis Ossinovski, tuues välja ka selle, et riigikohtu üldkogu 2015. aasta otsuse kohaselt kuulub ka taastuvenergiatasu vastava põhiseaduse paragrahvi määratluse alla.
Sel kolmapäeval vastu võetud seadus annab aga valitsusele väga laia volituse otsustada taastuvenergiatasu suuruse üle, kuna parlament andis valitsusele võimaluse väga suures ulatuses ise otsustada, kuivõrd ja mis aastatel taastuvenergiatootmist rahastatakse.
«Nõnda sõltub valitsuse suvaotsusest, kas lähiaastatel suurendada taastuvenergiatasu 20 miljoni euro ulatuses või mitte,» tõdes Ossinovski. «Potentsiaalselt võib nõnda valitsuse otsusega kasvada taastuvenergiatasu ka 20-30 protsenti.»
Praktikas on põhiseaduse riive kõige suurem osas, mis lubab subsideeritud metsa masspõletamist Narva ahjudes. Muudatuse tulemusena on võimalik Eesti põlevkivikateldes põletada toetusalust biomassi kuni 2TWh ulatuses. Niivõrd massiivne ja ka lühikese aja jooksul rakenduv tootmisvõimsus omab suurt potentsiaalset mõju taastuvenergiatasule, muutes maksukoormuse kasvu tarbijale raskesti prognoositavaks.
Täiendava murena tõi Ossinovski välja õigusselguse puudumise, mida põhiseadus samuti ei luba. «Seadus peab olema üheselt arusaadav. Ent muudatuste täpsel lugemisel selgub, et valitsus ei tohi enne 2030. aastat puidupõletamist subsideerida. See on aga täpselt vastupidine sellele, mis on olnud selle seaduse algatamise eesmärk,» leiab Ossinovski. «Vaieldav on ka see, kas selle aastani tohib valitsus hankida uusi tuuleenergiavõimsusi. Selline õigusselguse puudumine võib tuua kaasa kohtuvaidlused, mis seaks ohtu ka uute tuuleparkide ja muude taastuvenergiavõimsuste rajamise.»
Kõnealune seadus võeti riigikogus vastu 69 poolthäälega, kusjuures seda toetasid kõik erakonnad peale sotsiaaldemokraatide.