/nginx/o/2021/07/27/13949277t1h1fb3.jpg)
Avalikkuse informeerimine koroonapiirangute ja käitumissuuniste kohta võiks valitsusel olla korrastatum ning otsustajad peaksid ise aru saama, mida, kas üldse ja miks otsustati, kritiseeris riigikontrolör Janar Holm valitsuse tegevust seoses koroonameetmetega.
Info tuleks edastada ametlike kanalite kaudu ning siis, kui otsus on lõplik ja olulised detailid on läbi arutatud. Kommunikatsiooni tuleks keskselt ja kindlakäeliselt juhtida ning igal kommunikatsioonilülil peaks olema selge vastutus, mis ei tohiks hajuda, kirjutas Holm peaminister Kaja Kallasele saadetud tähelepanekutes ja ettepanekutes, mis võiksid aidata paremini toimida Covid-19-kriisi jätkumisel või võimalike tulevikukriiside lahendamisel.
Kommunikatsioonikakofoonia vältimise eeldus on see, et kõigepealt saavad otsustajad ise ühtmoodi aru, mida siis ikkagi otsustati, lisaks sellele, kas üldse otsustati – ja mis eriti oluline – miks otsustati.
Infot oli palju ning otsustusprotsessi erinevas faasis antud infokillud tekitasid olukorra, kus pärast selle otsustusprotsessi läbimist oli avalikkuses segadust, millised piirangud ja suunised lõpuks kehtestati ja mida ei kehtestatud, mis jäid lõpuks ettepanekuteks või muutusid asjassepuutuva õigusakti ettevalmistamise käigus võrreldes varem öelduga. Arusaadav informeerimine otsustest tagab Holmi sõnul kõige paremini selle, et kehtestatud reeglitest saadakse ühtmoodi aru ning neid ka rakendatakse soovitud viisil.
«Kommunikatsioonikakofoonia vältimise eeldus on see, et kõigepealt saavad otsustajad ise ühtmoodi aru, mida siis ikkagi otsustati, lisaks sellele, kas üldse otsustati – ja mis eriti oluline – miks otsustati. Ja loomulikult on peamine, et avalikkus saaks infot, mis loob selgust ja aitab edasi tegutseda, mitte ei tekita segadust ja küsimusi juurde, selle asemel, et neile vastuseid anda,» märkis Holm.
«Kommunikatsiooni eest vastutavad inimesed saavad edastada seda, mis on otsustatud. Neilt ei saa eeldada vastuseid, kui otsustajatel endil pole neid pakkuda,» tõdes Holm.
Avaliku info jagamise kõrval tuleb suuremat tähelepanu pöörata ka otsuseid rakendavate riigiasutuste ja nende töötajate informeerimisele otsustest ja nende rakendamise soovitud viisist.
Kommunikatsiooni eest vastutavad inimesed saavad edastada seda, mis on otsustatud. Neilt ei saa eeldada vastuseid, kui otsustajatel endil pole neid pakkuda.
«Oluline on, et see info antakse neile enne avalikkuse informeerimist, et vastutavad asutused oleks valmis küsimustele sisukalt vastama,» rõhutas Holm. «Ainult siis on võimalik tagada ühtne halduspraktika piirangute ja suuniste rakendamisel. Covid-19 kriisi ajal on segaduses rakendajad andnud asjasse puutuvatele isikutele erinevaid käitumisjuhiseid, sest on tõlgendanud erinevalt, mida siis ikkagi valitsus otsustas ja milline oli valitsuse kollektiivne tahe.»
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)