Holm: terviseametil polnud lootustki koroonakriisiga hakkama saada (11)
1. oktoober 2021, 13:39
/nginx/o/2021/08/31/14038348t1h1f8c.jpg)
Koroonakriisi lahendamist juhtiv asutus oleks pidanud olema terviseamet koos sotsiaalministeeriumiga, kuid tegelikkuses kujunes koordineerivat rolli täitvaks asutuseks riigikantselei. Seejuures oli terviseameti võimetus taolise kriisiga toime tulla juba varem teada.
Teise laine ajal ei suutnud terviseamet ja sotsiaalministeerium kriisi lahendamisel terviklikult koordineerivat rolli täita ja väga suure osa kriisilahendamise koordineerivast rollist võttis protsessi käigus endale riigikantselei, kirjutas riigikontrolör Janar Holm peaminister Kaja Kallasele saadetud tähelepanekutes ja ettepanekutes, mis võiksid aidata paremini toimida COVID-19 kriisi jätkumisel või võimalike tulevikukriiside lahendamisel.
Põhjused, miks terviseamet ja sotsiaalministeerium koordineerivat rolli kanda ei suutnud, peituvad minevikuotsustes. Õigemini minevikus tegemata jäänud otsustes.
Petlik pabervalmisolek tekitas olukorra, kus kriisi süvenemisel muutus kriisi lahendajaks kavandatud asutus hoopis ise abivajajaks.
«Terviseametis ja sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tervikuna ei ole kunagi loodud võimekust selleks, et hädaolukorra korral tavapärasest keerukamate ülesannetega toime tulla,» ütles Holm. «Paberil kavandatud kriisiaegne töökorraldus ning juhtimisstruktuur on olnud ressursiga katmata. Petlik pabervalmisolek tekitas olukorra, kus kriisi süvenemisel muutus kriisi lahendajaks kavandatud asutus hoopis ise abivajajaks.»
Kui riigikontroll tegi 2018. aastal hädaolukordadeks valmistumise auditit, ütles terviseamet auditeerimise ajal ausalt välja, et kogu riiki haarava kriisi korral koormatakse neid ülesannetega, millega neil pole ressursside puuduse tõttu lootustki hakkama saada. Riigikontrolli auditiga osaliselt samal ajal analüüsis Eesti tervishoiusüsteemi valmisolekut kriisiks tervishoiukorralduse eksperdirühm, kes tegutses aastatel 2016–2017 riigikantselei juures ja koostas «Kriisiaja tervishoiukorralduse kontseptsiooni».
Ka selles kontseptsioonis juhiti tähelepanu, et tervishoiusektori kõikidel tasemetel on puudus pädevusest reguleerida kriisi ühtsele metoodikale tuginedes ning töötajate väljaõpe on olnud puudulik. Seega oli terviseameti võimekuse puudumine kriisi sisenedes teada, nentis Holm.
Kogu riiki hõlmava ning valitsemisalade ülese olulise mõjuga kriisi korral ei ole Holmi hinnangul mõeldav, et kitsa valdkonna asutus või ministeerium suudaks strateegilisel tasandil kriisi lahendada.
«Polnud üldse võimalikki, et terviseamet oleks seda suutnud. Ja tuleb silmas pidada, et sellised kriisid, nagu meil COVID-19 puhul on tulnud kogeda, ei ole enam mingi kitsa valdkonna – praegusel juhtumil tervisehoiuvaldkonna – kriisid, vaid need laienevad sisuliselt kõigile elualadele, kogu riigi ja majanduse toimimisele, rahvusvahelisele suhtlusele jne jne,» kinnitas Holm. Seega ei saa sellelaadseid kriise lahendada ja hallata ei mõtlemise poolest ega ka kriisi lahendamise juhtimisse hõlmatute poolest kui kitsa valdkonna kriise.
«Seetõttu toetan riigisekretäri tutvustatud plaani valmistada ette valmisoleku seadus, milles muu hulgas on ette nähtud, et peaministri ja valitsuse juhtimisel toimub suure mõjuga kriisi lahendamise raamistiku loomine, mida riigikantselei vajaduse korral toetab riigi kriisistaabi moodustamisega,» märkis Holm.