Turismiekspert: reisihuvi on kiirelt taastunud, eelistatakse väiksema terviseriskiga riike

Turistid Lissabonis. Edson De Souza/TheNEWS2 via ZUMA Press Wire Foto: Edson De Souza

Turismikonverentsil Vaatenurk esinenud Iisraeli turismieksperdi Eran Ketteri sõnul kasvas suvel eurooplaste hulk, kes plaanivad lähikuudel reisimist, 68 protsendini. Reisida eelistatakse lähiriikidesse ja sinna, kus on kõrge vaktsineerituse tase.

Euroopas tehtud uuringute kohaselt on inimeste huvi reisimise vastu sel aastal järsult kasvanud. «Kui mullu septembris ütles 44 protsenti küsitletutest, et kavatseb lähima kuue kuu jooksul reisima minna, siis tänavu juulis oli sellise plaaniga inimesi juba 68 protsenti,» märkis Ketter. «See on küll suur kasv, kuid kui võrrelda lennukipiletite müüki, siis esilagu reisitakse veel pandeemia eelsest ajast ligi kaks korda vähem. Samas broneeringud lubavad aasta lõpuks ja järgmiseks aastaks prognoosida kiire taastumise jätkumist.»

Ketteri sõnul on ligi 73 protsenti Euroopa riikide täisealistest kodanikest vaktsineeritud ning tänu sellele on kasvanud inimeste kindlustunne reisimise suhtes. «Reisimisel on hetkel turvatunne ülimalt oluline ja vaktsineeritud reisijad külastavad riike, kus on kõrge vaktsineerituse tase.» märkis Ketter. Tema hinnangul on enam kui 80 protsenti üle riigi piiride liikujatest vaktsineeritud.

Samuti vaadatakse tema sõnul, milline näeb välja sihtriigi koroonastatistika ja millised on kehtestatud piirangud. «Eelistatakse riike, kus inimesed on rohkem vaktsineeritud, kus üritustel kontrollitakse covid-passe ja kantakse avalikes ruumides maske,» rääkis Ketter. «Inimesed tahavad ennast tunda turvaliselt. Seda on näha selgelt turismisektori reklaamides, kus kajastatakse turvalisuse ja hügieeniga seotud meetmeid. Turunduses ei näidata mitte ainult seda kui äge ja lõbus on teenus, vaid ka seda, kuidas hoolitakse külastajate tervisest.»

Üheks kriisiga seotud oluliseks muutuseks on, et inimesed plaanivad küll reise ette, kuid jätavad broneerimise viimasele hetkele. «Kui näiteks enne kriisi broneeris suurem osa sakslastest lennupiletid ja majutuse juba kuus kuni üheksa kuud enne reisi algust, siis nüüd viivitatakse sellega viimaste nädalate ja päevadeni. Soovitakse veenduda, et viirusega seotud olukord sihtriigis ei halvene ning uusi piirangud ei kehtestata,» kirjeldas Ketter. «On ka neid, kes teevad broneeringuid varem, kuid sellisel juhul eeldatakse, et reisi saab võimalikult väheste kuludega tühistada ning seetõttu tuleb turismifirmadel pakkuda reisijatele paindlike lahendusi.»

Selgelt on vähenenud ärireisid. «Ka grupireiside asemel soovivad inimesed reisida pandeemia ajal pigem lähedastega ja perega. Reisitakse igapäeva rutiinist põgenemiseks, rohkem ollakse huvitatud loodusturismist, kohtadest, kus saab vabamalt hingata ning vaikuses nautida ilusaid vaateid,» kirjeldas Ketter turismis toimunud muutusi.

Reiside broneerimine on kolinud suuresti digikanalitesse. «Kui enne pandeemiat vormistati umbes pooled reisid läbi veebi, siis tänasel päeval broneeritakse üle 70 protsendi reisidest digitaalselt,» ütles Ketter. «Seda ei tee enam pelgalt noored vaid enamik vanusegruppidest. See tähendab, et turismifirmad peavad olema senisest veelgi nähtavamad sotsiaalmeediakanalites, müüa aitavad lisaks podcastid ja blogid.

Kui ärireise tehakse varasemast märkimisväärselt vähem, siis seda rohkem reisivad kaugtöö tegijad. «Hotellide reklaamides nimetatakse seetõttu kui kiire on nende internetiühendus ja milliseid lisavõimalusi või soodustusi neil kaugtöö tegijatele pakkuda on.»

Euroopas eelistatakse pandeemia eelse ajaga võrreldes märksa enam reisida kas riigisiseselt või naaberriikidesse. Küsitluste tulemustest selgus, et 35 protsenti inimestest soovib reisida oma riigis, 30 protsenti plaanivad reisi naaberriiki, 23 protsenti Euroopa piires ning vaid 9 protsenti kavatseb reisida väljapoole Euroopat. «Kuna enamik ei soovi naaberriikidest kaugemale reisida, siis tähendab see paraku, et näiteks Lõuna-Euroopast reisitakse vähem Põhja-Euroopasse ja seega ka Eestisse,» nentis Ketter. «Samuti ei taheta sihtkohta jõudmiseks veeta lennukis liialt aega. Kui suvel eelistati teha kauakestvamaid reise, siis nüüd, kus piiranguid on leevendatud ja reisimine hõlpsam, on ka lühemad linnapuhkused tagasi.»