/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/09/24/14092391t1h5d21.jpg)
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on täna riigikogule üle antud 2021. aasta riigieelarve rahanduslikult vastutustundlik ja toetab inimeste heaolu.
Pentus-Rosimannus: olulisi otsuseid saab teha ka vastutustundliku eelarvega
«Valitsuse eelarvepoliitika siht on Eesti vastutustundlik välja juhtimine koroonakriisist,» ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. «Kriisist väljumise kõrval keskendume taas pikemaajalistele eesmärkidele, liikudes eelarve kulude ja tulude tasakaalu viimise poole.»
Tuleva aasta riigieelarve tulude maht on 13,13 miljardit eurot, kulude maht 13,64 miljardit ning investeeringute maht 716 miljonit eurot. Valitsus liigub struktuurse tasakaalu suunas: eelarve struktuurne puudujääk on 2,6% SKP-st, mis väheneb 2021. aasta eelarvega võrreldes 1,8% SKPst. Seda võimaldab nii majanduse oodatust parem seis kui ka riigi poolt tehtavate kulutuste vaos hoidmine.
Valitsussektori võlakoormus on järgmisel aastal 19,7 protsenti, mis on pea 5 protsendipunkti võrra parem näitaja, kui oodati kevadel. Maksukoormus järgmisel aastal langeb, see on 2022. aastal 33,7%. Selle aastaga võrreldes langeb maksukoormus üks protsendipunkt SKPst.
Riigieelarves nähakse ette diisli, maagaasi ja elektriaktsiisi külmutamine 2020. aasta tasemel. Eesti majandus on küll kriisist kiirelt ja hästi välja tulnud, kuid kõikides sektorites pole kriisieelne tase saavutatud ja kiireneva inflatsiooni tingimustes ei soovita hinnakasvule lisatõuget anda. Alates 2023. aasta maist hakkavad aktsiisimäärad laugelt taastuma ja jõuavad kriisieelsele tasemele 2026 aasta maiks.
«Järgmise aasta eelarvega teeme palju positiivseid asju, aga ei soovi tõsta kulutusi sedavõrd kiirelt, et see praegusele hinnatõusule riigi poolt hoogu juurde annaks. Kokkuvõttes on 2022. aasta eelarve kinnitus sellest, et vajalikke ja mõistlikke asju on võimalik maksurahaga teha ka nõudlikku ja vastutustundlikku eelarvepoliitikat silmas pidades,» ütles Pentus-Rosimannus.
Teaduse ja arenduse rahastamine kasvab 316 miljoni euroni. Riigikaitsesse panustab Eesti järgmisel aastal 750 miljonit eurot, mis on ajaloo kõrgeim tase.
5% kasvab raha hulk, mis on mõeldud õpetajate, politseinike, päästjate, kultuuritöötajate ja sotsiaalhoolekande töötajate palkade maksmiseks.
Pension kasvab järgmisel aastal 552 eurol kuus 590 euroni kuus. Samuti tõstetakse üksi elava pensionäri toetust 115 eurolt 200 euroni aastas.