Kallas: tahame vähendada eelarvedefitsiiti kolme protsendini

Peaminister Kaja Kallase sõnul on tuleva aasta riigieelarve eesmärk vähendada defitsiiti. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Peaminister Kaja Kallas ütles riigikogus riigieelarvet tutvustades, et selle peamine eesmärk on võtta riigi igapäevased kulutused kontrolli alla ja jõuda kolmeprotsendilise eelarvedefitsiidini.

Kallas ütles, et Eesti majandus on tugev ja jõudnud tagasi tasemele, kus oli enne koroonakriisi algust. Samuti on tema sõnul taastumas tööhõive. «Majanduse tugev seis on meie riigieelarve tugitalaks,» ütles ta.

Kallase sõnul sai valitsus tänu tugevale majandusele ja julgetele otsustele koostada 2022. aastaks vastutustundliku riigieelarve, mis keskendub sellele, et Eesti inimesed oleksid hästi hoitud, majandus saaks kasvada ning ühtlasi sillutada teed riigi jätkuvale arengule. «See on terve Eesti eelarve, kus prioriteediks on terved, haritud ja õnnelikud inimesed ning tugev ja kaitstud Eesti,» lausus ta.

Riigieelarvel on peaministri sõnul kolm suunda: esiteks, võtta riigi igapäevased kulutused kontrolli alla. «Viimastel aastatel riigi rahakotti uuristatud auk oli suurem ja sügavam, kui oleks tohtinud. Hakkame seda parandama. Muu hulgas tähendab see ka riigi erinevate tegevuste ühendamist ja riigireformi elluviimist, et riigisektor saaks tõhusamaks,» ütles ta ning lisas, et juba järgmisel aastal soovib valitsus jõuda väiksema kui kolmeprotsendilise defitsiidini.

Teiseks tõstab riigieelarve Kallase sõnul esile Eesti inimesed, kelle õlgadele on tervisekriisi negatiivsed mõjud langenud kõige raskemalt, nähes õpetajatele, tervishoiutöötajatele, politseinikele, päästjatele ja kultuuritöötajatele ette palgatõusu.

«Sellel pandeemial on olnud ka nähtamatud ohvrid ning meile on oluline, et abivajajad saaksid tuge. Toetame vaimset tervist ja rahastame tegevusi, mis aitavad tasandada meie laste õpilüngad. Loome perelepituse süsteemi, et oleks vähem katkistest peredest lapsi. Vaatamata sellele, et kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab üle 100 miljoni euro, toetame kohalikke omavalitsusi lastele huvihariduse pakkumisel 10 miljoni euroga,» rääkis ta.

Kallas tõi esile ka valitsuse toetuse põhikooliõpilaste kultuuriranitsale ning koolides mahetoidu pakkumisele. Samuti toovad sel aastal langetatud majanduspoliitilised otsused uuel aastal kaasa keskmise pensioni üle 13-protsendilise kasvu.

Peaministri sõnul on riigieelarve kolmas suund Eesti riigi kiire ja jätkusuutlik areng. Kallase sõnul jõuavad kaitsekulud järgmisel aastal Eesti ajaloos rekordilisele tasemele, moodustades üle 2,3 protsendi SKTst. «See on kindel sõnum nii meie liitlastele kui ka vastastele – Eesti võtab oma julgeolekut väga tõsiselt ja panustab sellesse,» ütles ta.

Samuti nimetas Kallas digiriigi arenguks ja küberturvalisuse tagamiseks tehtavaid investeeringuid, toetust eestikeelsele haridusele ning SKTst ühe protsendini jõudvaid teadus- ja arenduskulusid.

Lisaks on Kallase sõnul inimestele kindlustunde andmiseks otsustatud ära jätta kõik varasemalt planeeritud aktsiistõusud, et mitte veelgi kiirendada hinnatõusu. Samuti on tema sõnul plaanis lisada eelarvele kõrge elektrihinna kompenseerimist võimaldavad meetmed. «Kui elektrihind püsib pikalt ebamõislikult kõrgel tasemel, siis me aitame selle mõju meie inimestele ja ettevõtjatele vähendada. Inimesed ei peaks tundma teadmatust ja ärevust energiaturgude hinnašokkide ees,» ütles ta.