Keskpank: Eesti kaubad on kaubanduspartneritest kallimad

Teise samba pensioni tagastuse tõttu on selleks aastaks kavandatud füüsilise isiku tulumaksu täitmine 205 protsenti planeeritust suurem. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Ehkki hinnakasvusurve on globaalne, on keskpanga hinnangul Eesti siiski viimase poole aasta jooksul hinnakonkurentsis kaotanud ning Eesti kaubad on muutunud suhteliselt kallimaks võrreldes kaubanduspartneritega.

Kui veel aasta alguses kasvas Eesti kaubanduspartnerite nõudlus pigem tagasihoidlikult, suurenes teises kvartalis vajadus tootmissisendite järele kogu maailmas ja ühes sellega hoogustus ka nõudlus, selgub Eesti Panga rahapoliitika ja majanduse ülevaatest.

Majandusaktiivsuse suurenemine ning tarneprobleemide leevenemine toetas oluliselt teenusteturu taastumist, seda eriti veoteenuste alal. Teenuste eksport kasvas teises kvartalis 46,2 protsenti.

Eesti väliskaubanduse kogukäibe kasvu mõjutas olulisel määral jõudsalt paisunud import. Kaupade sisseveo elavnemine on keskpanga hinnangul ühelt poolt hea märk sellest, et rahvusvahelised tarnevõrgustikud on hakanud korrastuma. Lisaks taastavad ettevõtted sisendite kahanenud laovarusid, et hoida tööstuse tootmisvõimekust.

Teises kvartalis kasvas kaupade import maksebilansi andmetele tuginedes jooksevhinnas 49 protsenti ning SKP arvestuses püsihindades 32,7 protsenti. Seejuures juba kolmandat kvartalit järjest võib näha teenuste impordi kasvu. Selle põhjus on keskpanga sõnul olnud arvutiteenuste suuremahuline sisseost, mis on seotud Volkswagen Grupi tegutsemisega Eestis.

Samas on impordimahu kasv viinud jooksevkonto saldo puudujääki 8,6 protsendiga SKP-st ning sellesse panustab nii kaupade kui ka teenuste väliskaubanduse saldo.