Minister Sutt: ma ei näe täna põhjust, miks peaksime turismiäri uuesti piirama asuma

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. Foto: Marek Metslaid

PROTO keskuses täna toimuval turismikonverentsil tõdes ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, et tavapärane paketiturism ei pruugi endisel moel niipea taastuda ning turist ootab hoopis turvalisust, privaatsust ja personaalset lähenemist.

Minister Sutt tänas konverentsi avakõnes Eesti inimesi, kes on vähemalt osaliselt aidanud kompenseerida välisturistidelt saamata jäänud tulu. «Kuigi seda on üle Eesti ebaühtlaselt ja Tallinna kohal on taevas olnud väga pilves, on Eesti inimese panusest turismile kriisiajal palju abi olnud,» ütles ta.

Ministri sõnul pole taastuma asunud turismil enam tagasiteed ehk Covid-pass on tulnud, et jääda. «See pass hoiab lahti muu hulgas turismiäri üle maailma, ma ei näe täna põhjust, miks peaksime turismiäri uuesti piirama asuma,» ütles minister Sutt, lisades, et kui hakkab saabuma passide aegumine, tuleb ka uus otsus, Eestil vaktsiinipuudust pole.

Küll aga on Suti sõnul muutunud ja jätkuvalt muutumas turismiäri sisu. «Tavapärane paketiturism ei pruugi endisel moel tükk aega tulla, turist ootab täna turvalisust, privaatsust, personaalset lähenemist. Ka viimasel ajal üha aktuaalsemat rohepööret ei tohiks näha tohutu kuluna, vaid võimalusena laiendada kliendibaasi.»

Vahepeal hüppeliselt arenenud distantssuhtlusest minister turismile ohtu ei näe: näiteks äriturismi valdkonnas on ettevõtjad selgelt väljendanud, et toodet ei müüda distantsilt või soovitakse üritusel kindlasti kohal olla, kui seal on ka konkurent või kui on vaja sõlmida uusi tutvusi ja laiendada võrgustikku. «Turist tuleb tagasi, seni töötame ärimudelite kallal, hoiame Eesti lahti, siis ei jää 2019. aasta numbrid tipuks, vaid ainult vahepeatuseks,» lõpetas minister sõnavõtu.

Ka EASi turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik sõnas, et turism pole täna kõigi märkide järgi mitte põhjapõrkes, vaid visa taastumise teel. Turismiarenduskeskuse uuringud näitavad, et eestlased on altid siseturismile ka siis, kui alustavad taas rohkemate välisreisidega. Väga kasinasse välisturismi on hiljuti andnud suure panuse Eestis korraldatud tipptasemel rahvusvahelised üritused, mida on sel aastal kogunenud juba ligi 100. «Üldise kahanemise taustal on ka trende, mida oleme alati soovinud, üks neist pikem viibimine. Väliskülastajate veedetud aeg on läinud pikemaks, kasvades tavapäraselt 3,5 öölt 5,4 ööni. Turismisektor kujundab end uues ajas ümber: 40 killustunud turismiorganisatsiooni asemel on kuus laiemat piirkonda asunud koos tööle tulevikuprojektidega,» ütles Lepik.

Lepiku sõnul on Eestil hulk valdkondi, mida on maailmas märgatud, mille üle uhke olla ja mida turundada. «Oleme esimene riik ELis, kel on diginomaadide viisa, Kongres Magazine tunnistas Tallinna parimaks konverentsisihtkohaks 2021, Ameerika online-reisibüroo Kayak kuulutas Hiiumaa Euroopa parimaks eraldatud saareks, Numbeo reitingus on Eestil 12. koht elukvaliteedilt maailmas. Reisiprofessionaalid üle maailma, kellega teeme Visit Estoniana koostööd, tunnustavad Eesti restoranide taset ja kirglikkust ning Eesti suurimat silmapaistvust Balti riikide seas.»

Samas tõi Lepik välja ka negatiivseid märke: auklik klienditeekond, kus mingid etapid toimivad väga hästi, siis aga pole teenust või on see vilets; külalislahkuses on puudu nn «viimase miili» pingutusest, koroonatõendite ja maskide kontrollimisse ei suhtuta tõsiselt, mis vähendab külalistes turvatunnet. «Euroopa Turismikomisjoni ja ka meie uuringud näitavad, et kaks kolmandikku reisijatest teeb otsuse selle põhjal, kuivõrd turvaline on pakutav teenus,» kommenteeris Lepik.

Lepik tõi välja, et digi- ja rohepööre ka turismisektoris on vältimatud: «Kestlikkuse teema on nagu laudtee rabas – tagasi ja kõrvale astuda ei saa, on märg ja ebamugav, tee on käänuline, kuid viib otse edasi. 70 protsenti inimestest ootab Ernst & Youngi uuringu põhjal, et bränd teeks maailma paremaks, 60 protsenti on valmis Expedia uuringu järgi kestliku teenuse eest rohkem maksma. Samuti hakkab uus, veel sel aastal tulev toetus rahastama digiprojekte, et praegu digitaliseerimisest väga kaugel püsinud turismivaldkond annaks panuse Eesti positiivsesse digimainesse,» ütles Lepik.