Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Eesti Pank: elektri börsihind püsib kõrge kevadeni

Eesti Pank. FOTO: Joosep Pank

Eesti Panga hinnangul ületab elektri börsihind Põhjamaade elektribörsil tulevikutehingute põhjal eelmise kümnendi keskmist hinnataset mitmekordselt 2022. aasta kevadeni.

Nimelt toob keskpank majandusprognoosis välja asjaolu, et inflatsiooni hoiab lähikuudel kiirena energiakaupade kallinemine, eelkõige elektrienergia kõrge hinnatase. Eesti tarbijate jaoks võib keskpanga arvates elektri hinnatase kujuneda Skandinaavia riikide omast veelgi kõrgemaks, sest tootmis- ja ülekandevõimsus on piiratud.

Seejuures püsib hinnakasv Eestis kiire aasta lõpuni. 2021. aasta viimastel kuudel jääb keskpanga prognoosi järgi inflatsioon üle 5 protsendi ja 2022. aastal aeglustub hinnakasv 3,6 protsendile. Kiiret hinnakasvu soosivad nii nõudlus kui ka pakkumispoolsed tegurid. 2023. aastal, mil kriisist taastumise hinnamõjud leevenevad, taandub hinnakasv keskpanga hinnangul 2,5 protsendi lähedusse.

Kui tänavuseks aastaks prognoosib Eesti Pank 9,5-protsendist majanduskasvu, siis järgmisel aastal aeglustub see keskpanga hinnangul 3,5 protsendile ja 2023. aastal 3,4 protsendile.

Majanduskasv võtab hoo maha

Keskpanga majandusprognoosist ilmneb, et ettevaates majanduskasvu tempo aeglustub, sest vaba tootmisvõimsust napib ja kuigi madalal püsivad intressimäärad ning head rahastamisvõimalused soodustavad investeeringute tegemist, takistavad seda rahvusvahelised tarneprobleemid ja tööjõunappus.

Hoogne majanduskasv 2021. aasta esimeses pooles sai keskpanga hinnangul teoks tänu olemasolevate töötajate tootlikkuse ja töökoormuse tõusule, edaspidi taastub ka hõive. Kui hõive kasvab, siis töötus kahaneb ning juba 2022. aasta alguseks langeb see alla loomuliku töötuse määra.

Tänavune oodatust kiirem majandusaktiivsuse taastumine on kaasa toonud hoogsa maksulaekumise kasvu. Tänu heale laekumisele jääb keskpanga teatel eelarvepuudujääk sel aastal möödunud aastaga võrreldes ligi 300 miljoni euro võrra väiksemaks.

Maksulaekumise mootor on pensionisamba raha

Lisaks majandusolukorra üldisele paranemisele annab 2021. aastal maksulaekumisele lisatõuke teisest pensionisambast lahkujate tarbimiskulude tõus ja teisest sambast välja võetud pensionivaralt riigile tasutud tulumaks.

Samal ajal jääb valitsemissektori kulude kasv tänavu eelmisest aastast aeglasemaks. Seda eelkõige sotsiaalkulude aeglasema kasvu ja möödunud aastaga võrreldes palju vähem kuluka palgatoetusmeetme tõttu.

Majanduse väljavaade toetab eelarvepositsiooni kiiret paranemist. Maksutulusid suurendab eratarbimise ja hõivatute arvu kiire kasv ning tänu majanduse taastumisele kaob keskpanga arvates vajadus kriisiaegsete täiendavate toetusmeetmete järele.

Riigi eelarvestrateegias heakskiidetud meetmeid arvestades jääb valitsemissektori eelarve siiski ka 2023. aastal puudujääki.

Tagasi üles
Back