Riigi energeetikaettevõtted kemplevad avameretuuleparkide rajamise üle

Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson Taani tuuleparke teenindava töölaeva Esvagt Alba pardal külastamas Moray Offshore Windfarm East tuuleparki Šotimaa Aberdeenshire ranniku lähedal. Tuulepargi eelistamine on põhjustanud Šotimaal palju pahameelt, kuna vähendab sealsete kivisöe- ja naftaettevõtete tulusid ning seab ohtu nende töötajate töökohad. Jane Barlow/Pool via REUTERS Foto: POOL

Eesti riigile kuuluv energeetikaettevõte Eesti Energia nõuab teiselt riigile kuuluvalt energeetikaettevõttelt Elering läbipaistvust meretuuleparkide rajamise osas. Ka Eesti Energial on meretuuleparkide rajamisel oma huvid, mida Eleringi koostöö Läti partneritega võib riivata. 

Kogu Euroopat haaranud energiakriisis muutub järjest vajalikumaks juurdepääs taastuvatele energiaallikatele ning sageli ristuvad riiklikud energiajulgeoleku huvid ettevõtete ärihuvidega. Võimalus ja vajadus püstitada Liivi lahte avameretuuleparke on omavahel sõnasõtta pööranud kaks Eesti riigile kuuluvat ettevõtet. 

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter pöördus Eleringi poole, et riiklik süsteemihaldur kinnitaks, et järgib plaanitavate Eesti-Läti meretuuleparkide uuringute läbiviimisel läbipaistvuse ning mittediskrimineerimise põhimõtteid.

Elering AS hakkab Läti süsteemioperaatoriga AS Augstsprieguma tīkls (AST) uurima Eesti-Läti meretuulepargi maismaavõrguga ühendamise alternatiive ning koostama tehniliste soovituste kausta ja hinnakirja mereala ühenduste loomiseks.