/nginx/o/2012/02/10/950258t1h34b7.jpg)
Vladimir Putin koukis taas lahti 1990. aastate kaootiliste erastamiste kirstu ja kutsus magnaate üles seadustama oma «ebaausaid» varandusi ühekordse – ja väga ootamatu – maksuga.
Putin plaanib «ebaausate erastamiste» maksu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil tuleb lõplikult lahendada see 1990ndate probleem, mis, ausalt öelda, oli ebaausate erastamiste probleem,» ütles Putin magnaatidele suurel ärisektori esindajate koosolekul.
«Meil tuleb kehtestada eraomandi sotsiaalne legitiimsus ja taastada ühiskonna usaldus ettevõtluse vastu.»
Putin, kes pürib märtsikuistel valimistel tagasi presidendiks, maalis maksust pildi kui võimalusest tõmmata joon alla debatile mõnede Vene ärimeeste varanduste üle, mis tekisid 1990ndatel, kui suured lahmakad Venemaa majandusest võileivahinnaga maha müüdi.
Ärimeeste ja investorite sõnutsi võib samm aga seada taas kahtluse alla omandiõigused – suurendades ebakindlust just nüüd, kus Putin proovib investeerimiskliimat parandada.
Putin ei täpsustanud, kuidas maksed korraldataks ega ka seda, mitut ettevõtet nad puudutaksid. Ta ütles vaid, et asja arutatakse edasi.
«See tähendaks suskimist suures ussipesas, mis ulatub tagasi postsovietlikku perioodi,» ütles Moskva riskifondi Verno Capitali vanemstrateeg Roland Nash.
«Praegu lähtutakse eeldusest, et omandiõigused on juba paigas. Kui nüüd tagasi minna ja asi küsimärgi alla seada, kasvab ebakindlus. Kerkib küsimus: kuidas tagada selle [protsessi] usaldusväärsus ning kust läheks piir?»
Putini teade näib olevat kantud soovist pälvida valimiste künnisel populaarsust, kuna kõnealune protsess on valdava enamiku rahva silmis tänaseni ebaõiglane. Sel nädalal on Vene riiklikud telekanalid näidanud dokumentaalfilmi, milles rünnatakse oligarhide varandusi ja kiidetakse Putinit nende liialduste talitsemise eest.
Kui aga Putin selle sammu tõesti teoks teeks, väidavad kriitikud, tooks see automaatselt kaasa omandiõiguste murenemise kogu riigis.
«Investeerimiskliima seisukohast oleks see kõige hullem, mida peaminister teha võiks,» ütles endine keskpanga asepresident Sergei Aleksašenko. «Sisuliselt ütles Putin praegu, et ükski omand ei ole seaduslik enne, kui seda kinnitab tema.»
«Mõnede [erastamise] tulemuste ülevaatamine hävitaks kogu omandiõiguse legitiimsuse Venemaal,» ütles Vene miljardär Mihhail Prohhorov, kes samuti märtsis presidendiks kandideerib. «Probleem on fundamentaalne – kõik, mis tollal tehti, oli legaalne, isegi kui see polnud õiglane.»
Putini pressiesindaja Dmitri Peskov õigustas üleskutset ja ütles, et suurettevõtjad olid ise mingisugust mehhanismi palunud. Kui Peskovilt täpsemaid üksikasju paluti, ei olnud ta võimeline neid esitama.
Venemaa töösturite ja ettevõtjate liidu juht Aleksandr Šohhin üritas jätta muljet, et ülekutse pole midagi erilist. Ta väljendas Financial Timesile veendumust, et Putin «kõneles sümboolsest lõivust, mis demonstreeriks ärisektori tahet olla õiguskuulekas».
Ta lisas: «Seda asja hakatakse suurärimeestega arutama. Putin andis ju samal ajal korralduse investeerimiskliimat parandada, nii et seda ei saa teha viisil, mis jätaks investoritele mulje, et nende huvid tõugatakse kõrvale.»
Aga Anatoli Tšubais, endine Vene erastamistsaar ja nüüdne riigifirma Rusnano juht, ütles reporteritele, et sellised pingutused jooksevad liiva.
«Ma ei tea ühtegi juhtumit, kus see probleem legitiimselt oleks lahendatud. Ma olen veendunud, et seda on Venemaal võimatu teha,» ütles ta ja lisas, et küllap kaob see küsimus pärast valimisi päevakorrast.
CopyrightThe Financial Times Limited 2012