Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eesti inimeste toiduraha lendab üha enam prügikasti (3)

Copy
Piet Boerefijni sõnul visatakse tihtipeale ära ka toidukaupa, mis on igati tervislik ja maitsev. Kuna Eesti inimesed on üha jõukamad, siis kasvab ka toidu raiskamine.
Piet Boerefijni sõnul visatakse tihtipeale ära ka toidukaupa, mis on igati tervislik ja maitsev. Kuna Eesti inimesed on üha jõukamad, siis kasvab ka toidu raiskamine. Foto: Eero Vabamägi
  • 29. september on toidu raiskamise vastane päev
  • Aastas läheb Eestis toitu raisku 168 miljoni euro väärtuses
  • Leibkonna kohta visatakse toitu aastas ära umbes 200 euro eest

Stockholmi keskkonnainstituut ja Eesti Maaülikool uurisid sellel aastal, kui palju toitu Eestis raisku läheb ja kui palju see meile kõigile maksab. Äravisatud toidu kogused on meil päris suured ja need kasvavad aasta-aastalt.

Eesti Toidupanga juhi Piet Boerefijni kinnitusel on seis Eestis hetkel küll parem kui Lääne-Euroopas ja toitu läheb meil raisku vähem, äravisatud toidu hulk on Eestis aga igal aastal kasvamas.

Laias maailmas läheb aastas raisku 2,4 miljardit tonni toitu. See on Boerefijni kinnitusel 40 protsenti kogu maailmas toodetud toidust. Tehtud tööd on nõme prügikasti visata, eriti kui paljud inimesed peavad vaesuse tõttu kannatama tühja kõhtu.

Lisaks on toidu tootmine koormus keskkonnale ning sellest tööstusest tuleb kümnendik maailma kasvuhoonegaasidest. Kui toitu läheks vähem raisku, saaks ka kliimamuret lihtsalt leevendada.

Stockholmi keskkonnainstituudi ja Eesti Maaülikooli uuringust selgus, et ka Eestis läheb aastas toitu raisku ikka mägede kaupa. Kogu Eesti peale tekib aastas 167 000 tonni toidujäätmeid. Iga Eesti inimese kohta jõuab prügimäele 127 kilo toidukraami. Mida kõike sellest teha saaks!

Siia alla käivad nii majapidamistes kui ka kaupluistes ja toiduainetööstustes ära visatud kaup. Ära visatud toidu hulka kuulub muidugi ka kraami, mis ei ole suuremad asjad maiuspalad, näiteks kanakondid ja kartulikoored.

Paljut sellest annaks aga parema planeerimise korral kasutada küll. Vastu tahtmist ei pea muidugi miskit pugima, aga kui toitu on saanud liiga palju, ei pea pool sellest prügikasti lendama.

Boerefijni sõnul aitaks kodus toidu raiskamist vältida ühe korraliku sügavkülmiku olemasolu. Seal võib toitu muretult säilitada kuid ja ühel hetkel saab liiga suure varuga tehtud kastmed ja pirukad nahka panna.

Kallis lõbu

Toidu raiskamine on ka tohutult kallis lõbu. Üks Eesti leibkond viskab aastas ära keskmiselt 180 euro väärtuses toitu, lastega peredes lendab aastas toitu prügikasti 220 euro eest. Selle raha eest  saaks juba vedeleda paar päeva Türgis mõnusa basseini ääres või käia perega Lottemaal. Kokku viskavad kodumajapidamised toidukaona ära ligikaudu 98 miljoni euro väärtuses toitu aastas.

Toidupank annab ka oma panuse, et raiskamist vähem oleks ning eelmisel aastal jagasid nad laiali 1,9 miljonit kilo toidukraami, mis muidu oleks hukka läinud. «Eriti Rimi ja Prisma on väga tublid ja annavad meile iga päev väga palju,» rääkis Boerefijn. Kui pakendil on kirjas kuupäev «parim enne» siis võib Toidupank seda ka pärast kuupäeva kukkumist inimestele jagada. «Kõlblik kuni» kuupäeva puhul seda enam teha ei tohi.

Ühtekokku elab Eestis 272 000 inimest suhtelises vaesuses ja 30 000 inimest absoluutses vaesuses. «Nende sissetulek on nii väike, et nad ei saa osta tervislikku või piisavat toitu. Nad söövad väga odavat toitu, mitte puuvilja, juurvilja ja liha ja see on probleem,» sõnas Boerefijn.

Kalatoite läheb tavaliselt vähem raisku kui suppe.
Kalatoite läheb tavaliselt vähem raisku kui suppe. Foto: Urmas Luik

Boerefijn kinnitas, et tegelikult sööb ta teinekord toitu, mille pakendil märgitud kuupäevad on ammu möödas, kuid mis ninale ja silmale tunduvad igati head. Tootjad ei saa neid kuupäevi pakendil väga palju pikemaks venitada, sest näiteks värsked piimatooted võivad soojas väga kiiresti rikneda. Kui veidi vananenud jogurt on oma päevad veetnud aga külmikus suletuna, siis ilmselt on see täiesti söögikõlbulik veel mõnda aega.

Palju sellest kraamist, mis muidu ära visatakse, on tegelikult kvaliteetne ning kõlbab pannile ja potti. Selle tõestuseks on 29. septembril kavas ka pidulik üritus Fotografiskas Tallinnas. Seal valmistatakse toidupanga päästetud toidust kaunis lõuna. «Tahame näidata, et see toit ei ole prügi. See on tihti väga hea ja maitsev,» rääkis Boerefijn.

Mida kõige rohkem raisku läheb?

Allikas: Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas uuringu lõpparuanne

  • Valmistoitudest visati kõige rohkem ära suppe ja putrusid, vähem aga erineval viisil valmistatud köögivilju ja salateid.
  • Liha- ja lihatoidud ning magustoidud moodustasid ära visatud toidust 9 protsenti.
  • Erineval viisil valmistatud kartulit oli ära visatud kraami seas 7 protsenti.
  • Kõige vähem visati peredes ära toiduks valmistatud kala, kastmeid ning munast valmistatud toite.
  • Ka võileivad süüakse enamasti ära ning need prügikasti ei jõua.
Tagasi üles