Eesti Toidupanga juhi Piet Boerefijni kinnitusel on seis Eestis hetkel küll parem kui Lääne-Euroopas ja toitu läheb meil raisku vähem, äravisatud toidu hulk on Eestis aga igal aastal kasvamas.
Laias maailmas läheb aastas raisku 2,4 miljardit tonni toitu. See on Boerefijni kinnitusel 40 protsenti kogu maailmas toodetud toidust. Tehtud tööd on nõme prügikasti visata, eriti kui paljud inimesed peavad vaesuse tõttu kannatama tühja kõhtu.
Lisaks on toidu tootmine koormus keskkonnale ning sellest tööstusest tuleb kümnendik maailma kasvuhoonegaasidest. Kui toitu läheks vähem raisku, saaks ka kliimamuret lihtsalt leevendada.
Stockholmi keskkonnainstituudi ja Eesti Maaülikooli uuringust selgus, et ka Eestis läheb aastas toitu raisku ikka mägede kaupa. Kogu Eesti peale tekib aastas 167 000 tonni toidujäätmeid. Iga Eesti inimese kohta jõuab prügimäele 127 kilo toidukraami. Mida kõike sellest teha saaks!
Siia alla käivad nii majapidamistes kui ka kaupluistes ja toiduainetööstustes ära visatud kaup. Ära visatud toidu hulka kuulub muidugi ka kraami, mis ei ole suuremad asjad maiuspalad, näiteks kanakondid ja kartulikoored.
Paljut sellest annaks aga parema planeerimise korral kasutada küll. Vastu tahtmist ei pea muidugi miskit pugima, aga kui toitu on saanud liiga palju, ei pea pool sellest prügikasti lendama.
Boerefijni sõnul aitaks kodus toidu raiskamist vältida ühe korraliku sügavkülmiku olemasolu. Seal võib toitu muretult säilitada kuid ja ühel hetkel saab liiga suure varuga tehtud kastmed ja pirukad nahka panna.