Reinsalu: taastuvenergiatasu tuleb nulli viia

Urmas Reinsalu peab vajalikuks CO2 kvooditasudest kogutud maksuga leevendada elektri hinna tõusu tarbijatele. Foto: Mihkel Maripuu

CO2 kvooditasudena riigieelarvesse laekuvad 200 miljonit eurot tuleks suunata tagasi taastuvenergiatasude nulli viimiseks, ütles riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu täna riigikogus toimunud CO2 kvoodi hinnatõusu mõju kui olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul.

«Senised prognoosid ei ole vettpidavad ja ohustavad inimeste toimetulekut,» märkis Reinsalu. «Riik ei saa olla passiivne pealtvaataja, vaid tal peab olema plaan, kuidas leevendada hinnatõusu.»

Tema sõnul tuleb CO2 kvooditasudena laekuvad 200 miljonit eurot suunata tagasi sellisel moel, et taastuvenergia tasud viia nulli. «Keskkonnasõbralik, roheline ja puhas energiatootmine on eesmärk, kuid oluline on, kui palju see maksab ja kuidas on tagatud samal ajal varustuskindlus. Otsuseid tuleb teha reaalmajanduse ja terve mõistuse kontekstis,» ütles Reinsalu.

CO2 kvoodi hind on nagu inimesel pimesool: olemas ta on, aga ta ei reguleeri enam midagi.

Taavi Aas, majandus- ja taristuminister

Stabiliseerimismehhanism ei tööta

ETIs ehk CO2 kvoodiga kauplemise süsteem disainiti ajal, kui CO2 hind oli 5 eurot tonni kohta, nüüd on see kerkinud 60 eurole. CO2 tonni ühiku hinna üheeurone tõus tõstab ka megavatt-tunni hinda ühe euro võrra.

«Meil peab olema automaatne stabilisaator, mis rakendub kodutarbijatele, et hind ei läheks kosmosesse,» sõnas Reinsalu. «CO2 ühiku raha ja sellele lisanduvat käibemaksu tuleb kasutada automaatse stabiliseerimise jaoks ja me vajame seda venitusteta.»

Reinsalu sõnul ei ole valitsus seda küsimust tuleva aasta eelarve koostamisel arvesse võtnud. «Kus on valitsuse ettepanek CO2 lisakvootide osas? Seda ei ole,» ütles Reinsalu. «CO2 kvootide kiirem vähendamine tähendab hinnasurvet. Seni kokkulepitud vähenemise tempo peab jätkuma.»

Elektri hinda veab üles gaasi hind

Baltic Energy Partnersi juhatuse liikme Marko Alliksoni sõnul määravad tänase elektri hinna gaasil töötavad elektrijaamad. «Gaasi hind veab elektrihinna tõusu ja selle tõusu ei osanud keegi ette näha,» lausus ta. Pikemas perspektiivis nähakse tema sõnul siiski Põhjamaade regioonis elektri hinna langemist.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul peaks heitmekaubanduse süsteem olema kiirete hinnahüpete leevendamise mehhanism, kuid see ei tööta, sest see disainiti palju väiksema hinna ajal. «CO2 kvoodi hind on nagu inimesel pimesool: olemas ta on, aga ta ei reguleeri enam midagi,» nentis Aas.

Teine võimalus on kehtestada hinnalagi, kust maalt tuleb tuua turule täiendavad kvoodid. Samas ei ole Aasa sõnul veel kõik riigid oma tasuta CO2 kvoote turule toonud, vaid hoiavad neid tuleviku tarbeks tagavaraks.

Taastuvenergiatasu vähendab riigieelarve defitsiiti 

Sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets küsis Taavi Aasalt, kas ei ole ebaõiglane, et valitsus vähendab eelarvedefitsiiti suurte elektriarvetega, mis toovad riigieelarvesse 300 miljonit eurot. Aas kinnitas, et ta on seda meelt, et suurem laekumine tuleks kasutada elektri hinnatõusu kompenseerimiseks.

«Kõike ei ole võimalik kasutada, sest 50% sellest rahast läheb kindlal eesmärgil ja 50% kasutamise osas oleme vabad,» märkis Aas.