Ülevaade ⟩ Miks on Suurbritannia tanklates kütus lõppemas?

Tankla Manchesteris. Foto: Jon Super/SCANPIX

Suurbritannia kütusekriisi on esile toonud autojuhtide vähesus ning ühiskonnas tekkinud ostupaanika, mitte kütusepuudus ise, kirjutab The Economist.

Möödunud nädalavahetusel tekitasid tundide kaupa bensiinijaamades seisnud britid koduriigis paanikat, mis Brexitist ja Covid-19 pandeemiast mõjutatud kütusesektorit veelgi pingestas.

Osades bensiinijaamades pidid liiklust tulema korraldama politseinikud, teistes jällegi asuti nõudluse ohjeldamiseks piirama müügikoguseid. Pühapäeval teatas Ühendkuningriigi suurim kütusemüüja British Petroleum (BP), millel on riigis 1200 bensiinijaama, et 30 protsendis nende tanklatest on otsa lõppenud kaks peamist kütuseliiki.

Kuigi valitsus nõuab inimestelt rahulikuks jäämist, on ta pannud ka sõdurid kriisiga toime tulema. Mis on Suurbritannia puudujäägi tekitanud?

Suurbritannia transpordiminister Grant Shapps nimetab kütusekriisi «toodetud» probleemiks. Ta süüdistas kriisi tekitamises üht tööstusühendust, kes lekitas detaile kütusefirmadega peetud erakoosolekult. Sel koosolekul ütles BP valitsusele, et nende jaamades on olemas ainult kaks kolmandikku tanklate sujuvaks tööks vajaminevast kütusevarust.

Pärast teate avalikuks tulekut läks rahvas aga paaniliselt kütust varuma, mis süvendas probleemi veelgi, muutes tarneraskused juba kriisiks endaks.

The Economisti teatel ei ole probleemi põhjus kütusepuuduses, vaid seda transportivate autojuhtide vähesuses. Raskeveokite juhtide arv on Suurbritannias on viimase aastaga vähenenud 70 000 juhi võrra, 305 000-lt 235 000-le, teatas riiklik statistikaamet.

Ühendkuningriigi maanteevedajate ühendus (RHA) hindab, et autojuhtide puudus on praegu haripunktis ning nõudluse rahuldamiseks oleks vaja juurde 100 000 juhti.

Sel suvel valminud aruandes ütles RHA, et riigi pikaaegne lukkupanek ja reisipiirangud peletasid koduriikidesse paljud välisriikidest pärit juhid. Samuti muudab olukorra keerulisemaks esimese koroonapandeemia ajal pausile pandud juhilubade väljastamine, mille tõttu tühistati 30 000 raskeveokite eksamiaega.

RHA hinnangul on üha kasvav probleem seotud ka Brexitiga, mille tulemusena lõpetas Suurbritannias sõitmise 20 000 Euroopa Liidust raskeveokijuhti. Enamik neist pole tagasi tulnud.

Autojuhtide puuduse leevendamiseks teatas Ühendkuningriigi valitsus, et kuni jõuludeni on kolme kuu pikkuse viisaga võimalik riiki tulla 5000 raskeveokijuhil.

Samuti saadab riik laiali ligi miljon kirja vastavat juhiluba omavatele kodanikele, lootuses julgustada neid, kes sektorist lahkusid, tagasi tulema. Kaitseministeeriumi haldusalast kutsuti appi ka 150 autojuhti, kes kütust vedama tuuakse.

Lisaks eelnevale teatas ÜK valitsus, et lõdvestab konkurentsieeskirju, mis võimaldab kütuseettevõtetel jagada edaspidi teavet oma varude kohta.

Tööstusorganisatsioonid väidavad aga, et vastu võetud sammud ignoreerivad probleemi tegelikku põhjust. Tegelik mure on selles, et raskeveokite juhid riigis on eakad - nende keskmine vanus on 55 aastat - ning noori ei tule peale. 

Prognooside alusel näib probleem olevat üha süvenev, sest järgmise viie aasta perspektiivis võib pensionile minna kuni kolmandik autojuhte. 

Elu maateel ei ole nii ahvatlev kui varem ja valitsus sulges hiljuti lünga, mis võimaldas osadel vabakutselistel autojuhtidel asutada piiratud vastutusega äriühinguid. Tuhanded Briti ja Euroopa autojuhid on sektori reformide tõttu kaotanud töötasus, kirjutab The Economist.

Suurbritannia pole aga ainus riik, mis seisab silmitsi autojuhtide kriisiga. Uurimisfirma Transport Intelligence leidis, et Mandri-Euroopa riikidel on sama mure. 2020. aastal oli Poolas puudu ligi 124 000 autojuhti ja Saksamaalt kuni 60 000.