Pandimajapidaja: meile annab hoogu rohetrend

Dzidzis Admidinš, juhatuse esimees Foto: kaspars dobrovolskis/DelfinGroup

Lätis tegutseva ja nüüd Balti investoritelt raha küsiva DelfinGroupi juhtide hinnangul on pandimaja- ja tarbimislaenuäris head kasvuvõimalused ja võrreldes Eesti pandimajadega on neil üks suur eelis.

DelfinGroup on Lätis tegutsev pandimaja- kiirlaenupakkuja, mis on tulemas Riia börsile. Firma tahab raha kaasata kõigist kolmest Balti riigist ning on selleks prospektis lubanud, et tuleb dividend, tuleb laienemine ja lisaks tegutsetakse turul, mis kasvu jätkab.

Tarbimislaenu segmendi kasvuks hindab DelfinGroup 8% aastas. Firma pandimajade segment kasvab nende hinnangul samuti paar protsenti aastas – või umbes sama kiiresti kui inflatsioon. Nende plaan on siin kasvada üldisest turust kiiremini.

Suurimat kasvu loodetaksegi tarbimislaenude segmendis. Lätis on firmajuhtide hinnangul võimalus turgu võtta nii suur, et hetkel ei tahagi nad kodumaalt välja laieneda – kõigepealt tuleb koduturg ära võtta.

Mis seis Lätis pandimajade ja tarbimislaenudega on?

Eestis on pandimajade ja tarbimislaenudega seis üsna nutune: iga paari kuu tagant tehakse ülevaateid, kuidas kõrge intressiga laenudega rahvas on orjastatud.

DelfinGroupi juhtkond viitas, et tarbimislaenud on Lätis karmilt reguleeritud. Neil on tarbimislaenu igakuine intress maksimaalselt 3,7% kuus ehk 44,4% aastas. Pandimajast laenu saamisel peab arvestama 2–28-protsendise kuuintressiga, aga firma kinnitusel võtab enamik inimesi seal laenu kõige rohkem pooleks kuuks.

Eestil on edukaid kiirlaenuärimehi ette näidata hulgi, suurem osa ärist on internetti kolinud. Lätis on olukord teine, seal tasub veebilahenduste kõrval ka füüsiliste pandimajade pidamine end ära, ka DelfinGroupil on enam kui 90 harukontorit üle kogu riigi.

Aga nende ärimudel näeb ette, et samas kontoris pakutakse kõiki laenutooteid. DelfinGroup arvab, et see on ka põhjus, miks neil läheb paremini kui Eesti pandimajadel – kliente käivat palju ka Valga linnast. Täidad Internetis küsimustiku ja käid kontoris allkirja andmas.

Mis panditavatesse asjadesse puutub, siis nende äri näeb ette, et neil on oma töökoda, asjad tehakse korda ja pannakse müüki. Ja kasutatud asjade müük on tänu rohelisele ja jätkusuutlikule mõtteviisile aina populaarsemaks muutunud. Pealegi, kinnitavad firmajuhid, annavad nad tootele garantii kaasa, see julgustab inimesi nende käest esemeid ostma.

Enda hinnangul on neil veel teinegi eelis Eesti pandimajade ees. Nimelt tehakse Eestis eelkõige äri väärismetallist ehetega, kuid nemad võtavad hea meelega sisse ka elektroonikat ja palju muud. Lisaks saab klient asja pantides suurema summa kui Eestis: «Kui Eestis annavad suuremad pandimajad laenu kuni 60-65% pandi väärtusest, siis Lätis on see näitaja kõrgem, isegi kuni 95% tagatise maksumusest,» ütles juhatuse esimees Dzidzis Admidinš.

Aga miks börsile?

Ettevõte kuulub eelkõige kahele mehele: Mintose loojale ja omanikule Aigars Kesenfeldsile ning Agris Evertovskisele. Kui firma aktsiad viimse võimaluseni täis märgitakse, jääb uute jaeinvestori osalus firmas 17 protsendi juurde.

Kaudselt on vaja raha kasvuks: seda tehakse nii, et kuna seni on DelfinGroup võtnud mitmel juhul kallist 14-protsendist laenu võlakirjadena, siis nüüd tahetakse saadud rahaga kallist võlast vabaneda.

Börsil olles on lootus saada laenukulusid veelgi alla, eesmärk on, et uut raha ei võetaks kallimalt kui 8 protsendiga. See ongi siis raha, mis plaanitakse arendusse paigutada ning mille abil tahetakse laenuportfelli maht paari aastaga kasvatada 70 miljoni euro suuruseks.