Eesti väliskaubanduse väärtus on kolme kümnendiga kasvanud 22 korda

Muuga konteinerterminal. Foto: Eero Vabamägi

Statistikaameti andmeil ületas Eesti väliskaubanduse koguväärtus 2020. aastal 1993. aasta taset enam kui 22-kordselt, kasvades 1,3 miljardilt eurolt 29,2 miljardi euroni.

«Väliskaubanduses toimusid pärast turumajandusele üleminekut 90ndate alguses suured muutused. Raudne eesriie langes ja lõpuks ometi hakkasid poeletid vähehaaval täituma välismaa värviliste pakenditega,» kirjutas statistikaameti juhtivspetsialist Evelin Puura ameti blogis.

Ta tõi välja, et kaubagrupid, mis on praegu kuust kuusse ekspordis peamised ehk elektriseadmed, mineraalkütused ning puit ja puittooted, ei olnud seda 30 aastat tagasi. «Tol ajal veeti enam välja põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, tekstiili ja tekstiiltooteid ning metalli ja metalltooteid. Väga suur osatähtsus oli piima- ja lihatoodetel ning kalal ja kalatoodetel,» kirjeldas ta.

Puura sõnul oli oluline osa ka tekstiilitööstusel – valmisrõivaste, puuvillase riide, erinevate tekstiiltoodete tootmisel ning väljaveol. Metallist ja metalltoodetest olid peamisteks ekspordiartikliteks nikkel ja niklitooted, raua- ja terastooted ning vasktooted.

Ta nentis, et praeguseks on tekstiilitööstuse eksport ja import vaikselt hääbunud, sest suurte tehaste tegevus on kas lõpetatud või muutunud. «Rohkem tegeletakse toodete disainiga ning suurtootmine on paljuski viidud odavama tööjõuga riikidesse.»

Eestisse imporditi taasiseseisvumise alguses peamiselt põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, nagu näiteks suhkrut ja kondiitritooteid ning kakaod ja kakaotooteid. Samuti olid populaarsed imineraalkütused ning tekstiil ja tekstiiltooted, kusjuures mineraalkütustest toodi sisse enim mootorikütuseid ja maagaasi ning tekstiil ja tekstiiltoodete osas puuvilla, sünteetilisi kangaid, valmisriideid ja töötlemiseks väljalõigatud riidedetaile.

Puura märkis, et möödunud aastal veeti Eestisse aga enim elektriseadmeid, mineraalkütuseid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. «Mineraalkütuste osas on toimunud mõningane muutus ja lisaks mootorikütuste ning maagaasi sisseveole toimub nüüd ka kütuste töötlemine, milleks tuuakse siia erinevaid kütteõlisid ning imporditakse ka elektrienergiat,» kirjutas ta.

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade osas on tänapäeval suurim osatähtsus erinevate jookide, puuviljade ning valmistoitude sisseveol.

Alates 1993. aastast on mitmekesistunud Eesti väliskaubanduspartnerite profiil. Tol aastal veeti Eestist kaupu 118 riiki, ent väljaveo olulisemaks sihtriigiks oli Venemaa, moodustades kogu ekspordi osatähtsusest 23 protsenti. Järgnesid Soome 20 protsendiga ja Rootsi kümne protsendiga.

Möödunud aastal jõudsid Eestist kaubad aga juba 184 erinevasse sihtriiki. Peamiseks ekspordipartneriks oli Soome, mis andis kogu väljaveo osatähtsusest 16 protsenti, järgnesid Rootsi kümne ja Läti üheksa protsendiga.

Kaupu veeti 90ndate alguses sisse 93 riigist, kuid peamiselt Soomest, mis moodustas kogu Eesti impordi osatähtsusest 35 protsenti. Järgnesid Venemaa 17 protsendiga ning Rootsi kümne protsendiga.

Eelmisel aastal importis Eesti kaupu aga lausa 198 riigist, kuigi jätkuvalt oli Eesti peamiseks impordipartneriks Soome. Kogu impordist moodustas Soomest toodud kaup 14 protsenti, mis tähendab et põhjanaabri osatähtsus on vähenenud üle poole.

See on Puura sõnul igati mõistetav, kuna toome kaupu sisse enam kui sajast riigist rohkem ja ühegi riigi osatähtsus ilmselt ei saagi kunagi nii suur olema. Tähtsamate impordipartneritena järgnesid Soomele Saksamaa 11 protsendiga ja Läti kümne protsendiga.

Piirkondadest on läbi aegade väliskaubanduses suurima osatähtsusega olnud Tallinn ja Harjumaa. Tallinnasse registreeritud ettevõtete ekspordi osatähtsus moodustas 1993. aastal kogu Eesti ekspordist 57 protsenti ja impordist lausa 68 protsenti. Praegu moodustab taoliste ettevõtete väljaveo osatähtsus Eesti kogu ekspordist 37 protsenti ja impordist 51 protsenti.

Harjumaale registreeritud ettevõtete osatähtsus kogu ekspordist oli 1993. aastal seitse protsenti ja impordist kaheksa protsenti, kuid aastate jooksul on Tallinnast välja ehitatud suuri tööstusparke, kuhu liikusid mitmed olulised ja suured ettevõtted. Sellest tulenevalt kasvas tuntavalt Harjumaale registreeritud ettevõtete ekspordi ja impordi käive ning maakonna osatähtsus kogu ekspordist moodustab nüüd 17 protsenti ja impordist 20 protsenti, märkis Puura.

Ta tõi ka välja, et taasiseseisvumise alguses oli oluline väliskaubanduse piirkond Ida-Virumaa koos oma kolme suurlinnaga. Kohtla-Järve ettevõtete eksport moodustas kogu ekspordist viis protsenti, Narva neli protsenti ja Sillamäe ning ülejäänud Ida-Viru maakond kumbki veel ühe protsendi.

«Paraku on majandusstruktuur selles piirkonnas nüüdseks oluliselt muutunud ning Ida-Virumaa ja selle suurte linnade osatähtsus on vähenenud 11 protsendilt viie protsendini,» nentis ta.