Euroopas oodatakse hirmuga alanud kütteperioodi energiaarveid

Radiaator Foto: Arvo Meeks

Euroopa tarbijad kardavad, et gaasi hinnatõusu tõttu tuleb sooja eest maksta poole rohkem kui eelmisel sügisel. Eestis võib gaasiarve kerkida ligikaudu kolmandiku võrra.

Eesti Gaasi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Kersti Tummi sõnul võib septembris 2-3-toalise gaasiküttega korteri keskmine soojaarve, mille sisse on arvestatud nii gaasi börsihind kui ka võrgutasu ning maksud, tulla umbes kolmandiku kallim kui mullu. «Kõik oleneb muidugi tarbimisest ja valitud paketist,» ütles Tumm. Eesti kodutarbijad on eelistanud seni börsipakette, mis muudavad nad hinnakõikumiste suhtes haavatavamaks. «Hinda fikseeritakse siiski üha enam,» kinnitas Tumm.

Mitmetes Euroopa riikides kardavad tarbijad aga Eestist suurematki hinnatõusu ning prognoositakse, et energiaarve tuleb isegi kuni 50 protsenti suurem kui eelmisel kütteperioodil, vahendas BBC.

Näiteks Hispaanias on enamikul kodutarbijatest sõlmitud energialepingud samuti börsihinnaga ning seetõttu kajastub gaasihinna kolmekordne tõus pea koheselt ka nende arvetes. «Ma maksin seni 40 eurot kuus ja septembri eest maksan eeldatavasti umbes 60 eurot,» ütles Madridis elav Amparo Vega. Ta lisas, et hispaanlased loodavad talve lähenedes väga riigipoolsetele meetmetele.

Nimelt kinnitas septembri alguses peaminister Pedro Sánchez, et plaanitakse maksukärpeid ja energiaettevõtete erakorralise kasumi ajutist vähendamist. Valitsuse kinnitusel on nende eesmärk aasta lõpuks vähendada elektriarveid 22%.

Itaalias toetatakse 3 miljardiga

Itaalias, kus sõltutakse suuresti Venemaa gaasiekspordist, on energiaarved viimastel kuudel kasvanud ligikaudu kuuendiku võrra.  Sealsest energiast tuleb 40 protsenti maagaasist, millest umbes pool imporditakse Venemaalt.

Rooma poepidaja Michele Fiorita sõnul on tema energiaarved tõusnud umbes 15%. «Olen arvutanud, et arvele lisandub järgmise paari kuu jooksul veel umbes 40 protsenti,» lisas ta.

Ka Itaalia peaminister Mario Draghi avalikustas eile meetmed elektri ja gaasi hinnatõusu ohjeldamiseks saabuval talvel, mis on suunatud eeskätt kõige vaesematele ja haavatavamatele elanikele. «Valitsuse sekkumiseta tõuseks elektri hind järgmises kvartalis umbes 40 protsenti ja gaasi hind 30 protsenti,» ütles Draghi. Paketi kogumaksumus on 3 miljardit eurot. Juunis lubas valitsus selleks 1,2 miljardit eurot.

Soojaarved kasvavad ka Poolas, kus energiat saadakse suures osas kivisöest, mille hind maailmaturgudel on kerkinud aastaga ligi kolm korda. Poolakate õnneks reguleerib riik endiselt kodumajapidamiste gaasiarveid, nii et kliendid on turuhindade järskude muutuste eest osaliselt kaitstud. Riiklik energiaregulaator on tänavu heaks kiitnud kolm hinnatõusu, tõstes tarbijate arveid vaid viiendiku võrra. Samuti katab umbes poole Poola gaasivajadusest kodumaine toodang, mis on tavaliselt odavam kui imporditud gaas. Seda odavamat kodumaist gaasi kasutatakse Poolas kõigepealt kodumajapidamiste vajaduste katmiseks, samas kui tööstusele tarnitakse enamasti kallimat importi. Kuid ka siin on energiamahukad Poola ettevõtted kaitstud hinnakõikumiste eest, sest neil on fikseeritud hinnaga pikaajalised tarnelepingud.

Poolas on gaasiimport poliitiline küsimus. Valitsus kavatseb järgmisel aastal lõpetada oma aastakümneid kestnud sõltuvuse Venemaa gaasist ning asendada see USA ja Norra gaasiga, väites, et Gazprom võib oma positsiooni monopoolse tarnijana kuritarvitada.

Norra kasvatab eksporti

Euroopas läheb ehk kõige paremini ELi mittekuuluval Norral. Riik on üks suurimaid nafta- ja maagaasitootjaid Euroopas, samas kasutatakse sellest oma vajadusteks väga vähe. Samuti on Norra energiaettevõte Equinor lubanud Euroopa energiakriisi leevendamiseks järgmisel aastal oma gaasieksporti suurendada 2 miljardi kuupmeetri võrra. 

Norras kasutatavast elektrienegriast ainult 1,4% toodetakse fossiilkütuste ja jäätmete põletamisel, 5,8% tuuleenergia abil ja ülejäänud 92,8% toodetakse hüdroelektrijaamade abil. Kuigi norrakate arved pole nii suured kui mujal Euroopas, ei ole nad siiski energiahindade tõusu eest lõpuni kaitstud.

«Maksame praegu elektri ja sooja vee eest 750 NOK (75 eurot) kuus, kuid Oslos on hinnad suhteliselt madalad,» ütleb Magnus, kes elab pealinnas stuudiokorteris koos oma tüdruksõbraga. Paar kolib läänerannikul Bergenis asuvasse suuremasse korterisse ja eeldab, et nende arved tõusevad: «Kui elada seal, kus on vähem inimesi, on elekter kallim. Sellepärast mõtlen ma päikesepaneelide hankimisele.»

Alates 1. oktoobrist ekspordib Norra elektrienergiat Ühendkuningriiki kahe uue veealuse kõrgepingekaabli kaudu. Riigis kardetakse, et hiljutine hinnatõus ÜKs, mis võimaldab ekspordilt rohkem teenida, võib levida ka Norra kodumajapidamistesse ja tööstustesse.

Brüssel otsib lahendusi

Euroopa Komisjon on omalt poolt lubanud lühiajalisi ajutisi meetmeid ülemaailmse energiakriisiga toimetulekuks. Järgmisel ELi juhtide tippkohtumisel on energiakriis laual ja Brüssel seisab silmitsi küsimustega, kuidas abivajajaid toetada. Ilmselt töötatakse välja juhised leevendusmeetmeteks, mida liikmesriigid saavad ELi eeskirjade raames individuaalselt võtta, kuid pole olulisi märke tsentraliseeritud sekkumisest.

Mida rohkem kriis süveneb, seda suurem võib olla tagasilöök ELi kliimaplaanide suhtes. Nende pooldajad väidavad, et mida kiiremini liigutakse rohelisele majandusele, seda varem pääsevad liikmesriigid ebastabiilsusest. Kriitikute sõnul võib liialt kiire rohepööre kaasa tuua aga edasise hinnatõusu. Isegi meetmete toetajad tunnistavad, et üleminek rohelisemale majandusele jõuab paratamatult ühel või teisel viisil inimeste rahakotti. Praeguse kriisi kohta ütleb Euroopa Komisjon, et hinnatõus on mitmete tegurite kombinatsioon, millest peamiseks on ülemaailmne nõudluse kasv.