Valitsus otsustas neljapäevasel istungil eraldada valitsuse reservist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) riigivõrgu turvalisuse tõstmise erakorralisteks kuludeks 2 miljonit eurot.
Valitsus eraldas MKM-ile 2 miljonit eurot riigivõrgu turvalisuseks
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on küberruumis ja riigi IT-taristus 2020. aasta lõpul ja eriti 2021. aastal toimunud sündmused näidanud, et täiendavate investeeringute tegemine Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) ja laiemalt kogu riigi kaitsevõimekuse ja küberturvalisuse tõstmiseks on muutunud hädavajalikuks.
«Turvalisus ei ole ühekordne protseduur, vaid peame oma turvameetmeid pidevalt ajakohastama ja kohandama vastavalt ohupildile. Üha sagenevad küberrünnakud nõuavad tõhusamat kaitset ka riigivõrgule, et senisest paremini monitoorida ja ära hoida riigivõrgu vastu suunatud rünnakuid,» selgitas Sutt pressiteates. Tema sõnul tõstab see investeering kogu avaliku sektori küberturvalisuse taset.
MKM-i teatel tehakse riigivõrgu suunal pidevalt küberluuret. See tähendab, et riigivõrku skaneeritakse ning vaadatakse asutuste võrguseadistusi. Eesmärgiks on saada teavet riigivõrgus toimivatest teenustest ning tuvastada haavatavusi, kaitsemeetmeid ja reageerimiskiirusi. Selle info abil on võimalik kavandada ja ellu viia küberründeid Eesti digiteenuste ja -taristu vastu.
RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul annab riigivõrgu kaitse tugevdamine võimaluse lõppkasutajaid edukamalt ja täpsemalt kaitsta.
«Juba praegu võimaldavad riigivõrgu lahendused kliente kaitsta, näiteks on see varustatud kaitsega teenustõkestusrünnakute vastu. Nüüd saame nii-öelda digitaalse kaitsevalli paar meetrit kõrgemaks ehitada,» ütles Auväärt.
Ta lisas, et edukas küberrünnak elutähtsa teenuse pihta võib avaldada väga suurt mõju. «Küberruumis toimub pidev vehklemine ning vahet pole, kui hea sa oled, üks kord tabab ka torge sind. See ei tähenda aga kaotust – see hoopis näitab, millele tuleb edaspidi tähelepanu pöörata,» lausus Auväärt.
Riigivõrk pakub andmeside- ja internetiteenust riigiasutustele ning kohalikele omavalitsustele, erandjuhul ka riigi nimel avalikku teenust osutavatele juriidilistele isikutele. Riigivõrku kasutavad ligi 250 riigiasutust. Riigivõrku haldab Riigi Infosüsteemi Amet.