Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Jääd korteriühistu koosolekul eriarvamusele: kuidas seda õigesti esitada

Urmas Mardi. FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Mitte alati ei ole kõik korteriomanikud korteriühistu koosolekul arutlusele tulevates küsimustes ühel nõul. Kui korteriomanikul on koosolekul eriarvamus, mida ta aga ei soovi aga kohapeal ette kanda, siis kuidas oleks korrektne see edastada?

«Kui korteriomanikul on mõnes korteriühistu üldkoosolekul käsitletavas küsimuses eriarvamus, on tal ka kohustus see edastada,» selgitab Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi ajakirja Elamu värskes numbris. «Kui korteriomanik osaleb üldkoosolekul ja tal on eriarvamus, kuid ta seda ei edasta, minetab ta kaebeõiguse kohtus.»

Millal peaks eriarvamuse esitama?

Mardi selgitab: «Õiguslikult korrektne on olukord, kus eriarvamusele jääv korteriomanik koosolekul sellest märku annab, näiteks öeldes: «Ma jään selles küsimuses eriarvamusele ja palun see protokollida. Esitan oma eriarvamuse kirjalikult lähema kolme päeva jooksul või hiljemalt 14. päevaks.»

EKÜL õigusosakonna juhataja sõnutsi võib korteriomanik oma eriarvamuse ka hiljem esitada, kuid see võiks jääda 14 päeva sisse, sest seaduse kohaselt peab selle perioodi möödudes üldkoosoleku protokoll olema ühistu liikmetele kättesaadav. «Seda võib eriarvamuse esitajale meelde tuletada ka koosoleku juhataja,» annab Mardi nõu.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back