/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/03/03/13661134t1hc69f.jpg)
Transpordiamet koostöös uuringufirmaga Kantar Emor uurib septembrist novembrini Eesti inimeste liikuvust, et viia liiklemiseks vajalik taristu ja teenused paremini kooskõlla inimeste tegelike vajadustega.
Transpordiamet uurib Eesti inimeste tegelikke liikumisharjumusi
See on esimene taoline üle-eestilise liikuvusuuring, mille käigus küsitletakse ligikaudu 5600 inimest. Küsitluse andmeid kasutab transpordiamet liiklemiseks vajaliku taristu ja teenuste parendamiseks.
«Saades aru, kust kuhu, kui sageli, mis põhjusel ja viisil liigutakse ning miks selliseid valikuid tehakse, on võimalik kavandada vajadustele paremini vastavaid teid ning transporditeenuseid,» selgitas transpordiameti liikuvuse kavandamise osakonna juhataja Erik Ernits.
Liiklejate ootused ning vajadused ei ole Ernitsa sõnul piirkonniti samad ja eripäradega arvestamiseks tulebki ootusi ja vajadusi paremini mõista. «Igal juhul palume kõigil küsitlusvormi saajatel võtta see aeg ja oma vastused kirja panna, lõppkokkuvõttes tagab see paremad liikumisvõimalused meile kõigile,» pani Ernits inimestele südamele.
Transpordisüsteemi muutustel on reeglina palju ning kohati vastandlikke mõjusid. Mudel aitab neid mõjusid terviklikumalt arvesse võtta ning omavahel võrrelda. Näiteks aitab see juba ette hinnata, kuidas mõjutab inimeste liikumisi uue taristu ehitamine, sõidukitega seotud kulude või ka bussisõidu hinna muutumine.
See on Eesti esimene üleriigiline liikuvusuuring. Varem on sarnaseid uuringuid tehtud väiksemate piirkondade kohta. Paljudes Euroopa riikides on liikuvusuuringud ning nendel tuginevate liikuvusmudelite kasutamine üsna levinud.
Uuringus osalejad valiti juhuvalikuga rahvastiku andmebaasist. Vastanutelt saadud info üldistatakse statistikaameti koostatud metoodika järgi kõigile Eesti inimestele. Üksiku vastajaga seotud andmeid säilitatakse ainult niikaua kui hädavajalik. Hiljem vastajaga seostatavad andmed kustutatakse ning üksik vastaja enam tuvastatav ei ole.