Estraveli omanik: eelmine kriis tundub praegu nagu lasteaed
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
22. september 2021, 15:43
Eelmise, 2008. aastal vallandunud finantskriisi mõjul kukkus Estraveli käive 20 protsenti, millest taastumiseks kulus viis aastat. Praegu tundub see nagu lastead, lausus Estraveli omanik ja Eesti Turismifirmade Liidu asepresident Aivo Takis Äripäeva konverentsil Äriplaan 2022.
Covid-19 tõttu vähenes Estraveli käive 70 protsenti ning Takis ei tea, kui kaua aega läheb, et see taastuks. «Ainus mõõdik on eelmine kriis ja me arvamegi, et taastumiseks läheb viis aastat aega,» lausus Takis.
Koroonakriisi tõttu kukkus ettevõte ka esimest korda 25 aasta jooksul kahjumisse ning kaotati pooled töötajatest. Seda küll mitte inimeste arvu, vaid täistöökohtade arvestuses. Pajud töötajad olid nõus osalise tööajaga. Kui ettevõtte keskmine palk enne kriisi oli Eesti keskmisest kõrgem, siis kriisis alla selle.
Suuremad valearvestused
Takis tõi välja suuremad valearvestused, mis nad kriisi puhkedes tegid. Neist esimene oli arvamus, et koroonakriis jääb lühikeseks. «Arvasin, et aasta lõpuks saavutame eelmise aasta tulemuse. Täna oleme siin aasta hiljem ja sellest pole juttugi,» rääkis Takis.
Teise valearvestusena nimetas Takis arvamuse, et riigihangete tingimused täidetakse heas usus ja mõistlikult. Seda paraku ei toimunud. Et olukorda paremini mõista, tõi Takis näite. Neil on klientideks neli Euroopa Liidu institutsiooni. Estraveli esindajad võtsid nendega ühendust ning palusid force majeure’ile viidates hankelepingu perioodi pikendada. Vastuseks oli, et jah, see maht mida teile lubasime, ei ole veel täis ning pikendame seda täitumiseni. Sama ettepanekuga aga Eesti avaliku sektori hankepartnerite poole pöördudes oli suhtumine hoopis teine. «Siis oli vastus, et lugege lepingut, meil ei ole kohustust teilt midagi osta,» kirjeldas Takis, lisades, et samal ajal oli ettevõttel kohustus hoida tööl kõiki ettenähtud professionaalseid töötajaid, hoolimata sellest, kas neil tööd on või mitte, ning kuupäeva lõppedes lõppes ka hankeleping. «See vahe on minu jaoks imelik. Ja ma loodan, et uus valitsus väärtustab rohkem Eesti ettevõtjat ja meie hankelepingute, riigihankelepingute suhtumine muutub ettevõtjasõbralikumaks ja euroopalikumaks,» lausus Takis.
«Siis oli vastus, et lugege lepingut, meil ei ole kohustust teilt midagi osta,» kirjeldas Takis
Valearvestus oli ka arvamus, et valitsus kohtleb samal alal tegutsevaid erineva suurusega ettevõtteid võrdselt. Seda ei juhtunud ning riiklike toetuste jagamisel said nii 9 töötajaga kui 160 töötajaga ettevõte sama suure toetuse. See ei ole Takise sõnul Euroopa õigusruumis normaalne.
Seevastu positiivsena tõi Takis välja Läti ja Leedu, kus toetused, tööturu meetmed ja laenud olid väga hästi korraldatud. Kui Eestis andis KredEx hädas ettevõtetele laenu 6-protsendilise intressiga ning lisaks oli nõutud tagatis, siis Leedus andis KredExi analoog kriisis kannatada saanud ettevõtetele laenu 0,19-protsendilise intressiga ning tagatisi ei olnud tarvis. «Õnneks meil ei olnud vaja Eestis laenu võtta. Ma loodan, et meie uus valitsus teeb KredExist midagi paremat kui see siiani on olnud,» lausus ta.