/nginx/o/2021/09/22/14086240t1h77e2.png)
Riigiga konkureerimine ei ole eraettevõtjale mõistlik tegevus, eriti väikeses Eestis. Sestap investeerib taastuvenergiaettevõte Sunly nüüd Poolas ja püüab jääda seal märkamatuks, lausus ettevõtte üks asutaja ja nõukogu liige Martin Kruus Äripäeva konverentsil Äriplaan 2022.
Taastuvenergia projektide realiseerumine on pikaajaline protsess. «Kui alustame projekti, siis elektrit tootma hakkab see alles viie aasta pärast,» rääkis Kruus.
Tema sõnul ei ole teada, mis selle viie aasta pärast elektri hinnaga juhtub. Mida arendaja saab teha, on arutleda ning diskuteerida erinevate nägemuste ja argumentide üle. Tegevuses aga lähtutakse sellest argumendist, mida keegi arutelus osalejatest ei suuda ümber lükata.
Miks taastuvenergia võimsusi aga praegu liiga vähe on? Selle põhjuseks on Kruusi sõnul asjaolu, et uute tootmisvõimsuste turule toomiseks mõeldud toetused on liiga väikesed. «Tänase olukorra põhjused on viie aasta taguses ajas. Peame ajas tagasi minema ja vaatama, mis siis tehti,» rääkis Kruus.
Ta märkis, et stabiilse energiakõvera tagamiseks tuleb välja töötada konkreetne plaan, mida ja millal investeeritakse.
Kruusi sõnul on mõttetu see jutt, et praeguse olukorra põhjuseks on Euroopa Liidu energiapoliitika. «Sellest rääkida on mõtet siis, kui rääkijal on võimekus ELi energiapoliitikat muuta. Kui seda võimekust ei ole, pole mõtet ka rääkida. Ja tuleb kohanduda,» lausus Kruus.
Kui ELi energiapoliitika muutmise võimekus on olemas, siis on mõtet sellest rääkida, vastasel korral pole sellel jutul mõtet, lisas ta.
Kruusi sõnul jääb Eestis elektri hind ka edaspidi ajuti Põhjamaade tasemest kallimaks. «See sõltub meie ühenduste läbilaskevõimest,» tõdes ta.
Energiaprobleemi üheks lahenduseks võiks olla meretuulepargid. See on suund, millega tegeletakse, kuid Kruusi sõnul on meil kasutamata traditsiooniline mere tuuleenergia potentsiaal. «Enne kui sügavamale minna, tuleks see ära noppida,» lausus ta.
Paraku on Läänemere tuuleparkide rajamise mõtted takerdunud vastuseisule. Kruusi sõnul on selge, et kui tuulepark merre tuleb, siis see ka rannikult näha on ning selge on ka see, et meretuuleparke ei saa rajada ilma laiema kokkuleppeta. Hiiumaa tuulepargi tee lõppes kohtus. Suur debatt käib Liivi lahe tuulepargi üle ning vaidlused on algamas ka Saaremaal.
Vastuseks küsimusele, kuidas toimib konkurents riigifirma Eesti Energiaga, lausus Kruus, et see on laiem küsimus.
«Eraettevõtete konkureerimine riigiga ei ole mõistlik tegevus,» kinnitas Kruus, lisades, et see oli ka põhjus, miks nad Nelja Energia ära müüsid. «Muutusime liiga nähtavaks ja see on erafirmale ebamõistlik,» lausus Kruus, viidates olukorrale, kus nende tegevus hakkas segama riigifirma Eesti Energiat. Nüüd tegutseb nende ettevõte Poolas. «Investeerime Poolasse ja püüame seal jääda märkamatuks,» lausus Kruus.
Kui huvipakkuv võiks olla võimalik Enefit Greeni börsile minek ja sinna rahapaigutamine? Kruusi sõnutsi on temal juba oma ettevõte olemas, kuid oma sääste investeerivate inimeste jaoks võiks energeetikasektor olla ala, kuhu raha paigutamist võiks vähemalt kaaluda.
«Ma ei ütle, et sinna kindlasti tuleb raha paigutada,» lausus ta. Tema sõnul on rohebuum ka varem olnud ning nüüdseks hinnad kukkunud. Nii et oma raha paigutades tuleks ka sellega arvestada.
Selles, kas tuumaenergeetika oleks Eestis atraktiivne, Kruus kahtleb. Ja põhjuseks on asjaolu, et meil ei ole tuumaenergeetikaga kunagi tõsiselt tegeletud. «Et see peaks kuidagi kusagilt tekkima, selles ma olen skeptiline,» lausus Kruus. Seda välja arvatud juhul, kui tekivad modulaarsed tuumaelektrijaamad, mis oleks sisuliselt nagu päikesepaneelid: valid välja ja tellid kohale. Kui selline võimalus peaks tekkima, võib Kruusi sõnul teema juurde tagasi tulla.
Kruus tõi näiteks põhjanaabrite Olkiluoto 3 tuumajaama, mis ei ole seni valminud ning keegi ei tea, kui palju see tegelikult maksma on läinud.
:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)