Swedbanki teatel on septembri algus näidanud tuntavat laenuhuvi kasvu, mille üheks põhjuseks on ilmselt teisest pensionisambast raha välja võtnud klientide soov kasutada saadud raha omafinantseeringuks.
Swedbank: pensioniraha kasvatas tuntavalt laenuhuvi
Swedbankis on selle aasta kaheksa kuu vältel tehtud keskmiselt 1010 kodulaenu taotlust nädalas. Huvi laenude vastu oli madalaim juunis, mil nädalas laekus keskmiselt 744 taotlust. Kõrgeim aga aprillis keskmiselt 1234 taotlusega nädalas, teatas pank.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul ei tähenda esitatud laenutaotlus veel laenulepinguni jõudmist. Tänavu sõlmitakse Swedbankis igas kuus keskmiselt 700 kodulaenu lepingut.
«Julgustame laenutaotlust esitama juba siis, kui on soov arutada lähi- või kaugemas tulevikus laenu võtmist. Kinnisvara ost on reeglina põhjalikult kaalutletud otsus ning on tavapärane, et panga poole pöördutakse oma võimaluste väljaselgitamiseks juba 6–8 kuud enne endale sobiva kinnisvara leidmist,» rääkis ta.
Kinnisvaraturgu veavad Pärgma sõnul praegu aktiivses tööeas inimesed: 31–45-aastastele väljastati 55 protsenti laenudest. Neile järgnevad 19 protsendiga vanemad kui 45-aastased kliendid ja noored vanuses 26–30 17 protsendiga.
Maja ostes võetakse laen kahe peale 80 protsendil kõikidest majatehingutest ning 56 protsendil korteritehingutest. Kui majalaen võetakse kahe peale, on majadel keskmiselt 147 ruutmeetrit, kui laenuvõtjaid on üks, on majal keskmiselt 139 ruutmeetrit. Korteritehingutes on need näitajad vastavalt 68 ja 55 ruutmeetrit.
Piirkonnastatistika püsib Pärgma sõnul läbi aastate sarnane. Suurem osa ehk ligi 70 protsenti tehinguid tehakse Harjumaal, sealhulgas Tallinnas, millele järgneb 15 protsendiga Tartumaa, sealhulgas Tartu. Ülejäänud 15 protsenti jaguneb üle Eesti. 31 protsenti tänavu tehtud tehingutest on sooritatud uue kinnisvara ostmiseks, millest 83 protsenti on energiamärgisega A või B.
Uusarenduste osakaal on tänavu õige pisut vähenenud, sest Pärgma sõnul on uusarenduste pakkumisi turul juurde oodata alles hilissügisel ja järgmise aasta alguses, pakkumised vähenesid veidi ka koroona tõttu. Kõikidest korteritehingutest 54 protsenti tehakse kinnisvaraga, mis on valminud enne aastat 2000.
Majade ostjad soetavad või ehitavad täiesti uue vara 36 protsendil juhtudest ning varem kui 2000. aastal ehitatud maja osteti 41 protsendil juhtudel.
Kodulaenu keskmine laenusumma on 103 000 eurot, mis võrreldes eelmise aasta sama ajaga on kasvanud 10 000 euro võrra. Tuleb aga tõdeda, et eelmise aasta madalam tase oli ka koroonakriisi tõttu ootuspärane.
Keskmine laenuperiood on sel aastal välja antud laenude puhul olnud 23,8 aastat ning see on mõnevõrra kasvanud, eelmise aasta keskmine oli 22,3. Kuid suurem laenusumma võetaksegi Pärgma sõnul keskmiselt pikemaks perioodiks.
KredExi käendusega laenud moodustasid 17 protsenti kõikidest väljastatud laenudest. Muudel juhtudel algab omafinantseering alates 15 protsendist ning keskmiselt panustavad inimesed omafinantseeringuks ligi 30 protsenti.
Intressitase on eelmise aastaga võrreldes veidi langenud. Kui eelmisel aastal oli keskmine kodulaenu intress 2,2 protsenti, siis selle aasta põhjal on see 2 protsendi ringis, tugevama profiiliga kliendil isegi alla selle.
Seejuures kaugtõestuse tehingute osakaal on Swedbankis tõusnud 30 protsendini ning trend on kasvav. Panga kliendid kasutavad ka oma kodulaenu haldamiseks enamjaolt internetipanka. Käesoleva aasta kaheksa kuu statistika näitab, et keskmiselt muudetakse maksekuupäeva 84 lepingul kuus, teenindavat kontot 41 lepingul.
Populaarseim muudatus on laenu osaline ennetähtaegne tagastamine. Keskmine osaliselt tagastatud summa on 2600 eurot ja seda on kasutatud 800 korda. Enim on osaliselt tagastanud augustis, üle 1150 korra, samas keskmine summa on olnud väiksem – umbes 1700 eurot. Täielikult maksab laenu internetipangas tagasi keskmiselt 180 klienti kuus, keskmine jääk on olnud 15 000 eurot. Enim laene on tagastatud veebruaris ja märtsis.
«Kuldreegel on, et kodu osta on alati õige aeg, kui enda finantsolukord seda võimaldab. Investeerimiseesmärgil kinnisvara ostmise puhul tuleb turgu juba rohkem jälgida. Igal juhul tuleks võetavat laenu valida sama hoolsalt nagu kodu. Teise kinnisvara jaoks või investeeringuks laenu võttes panusta veidi rohkem omafinantseeringut, et ennast võimaliku turukõikumise vastu paremini positsioneerida,» lisas Pärgma.