Kuigi lühemaajaliselt on riiklike meetmetega võimalik elektri hinda allapoole tuua, on siiski tegemist pikemaajalise probleemiga ja praeguseid poliitikuid pole eriti mõtet süüdistada, leiab kaubandus-tööstuskoja juhataja Toomas Luman.
Toomas Luman: lõpuks maksab kõik kinni ikkagi tarbija (4)
Ta tuletas «Esimeses stuudios» meelde, et probleem sai alguse 2011. aastal Jaapanis Fukushima tuumajaamas juhtunud avariiga. Samal aastal otsustati Saksamaal sulgeda tuumajaamad ja ka söejaamad, edasi järgnesid Ukraina ja Krimmi sündmused, Nord Stream 2 leping jne.
Küsimusele, kas poliitikud ikka saavad elektrituru olukorra tõsidusest aru või vaid teevad näo, et töö käib, vastas saatekülaline, et küllap ikka saavad. «Küsimus on selles, et kiireid lahendusi sellel sasipuntral ei olegi. Nagu ma ütlesin, see hakkas pihta valearvestustest ühes teises riigis ja ühes teises ajas,» sõnas Luman. «Kõik see, mida eeldati 2011, ei ole ju tegelikult juhtunud.»
Ettevõtjale tähendab elektrihinna tõus märkimisväärset tootmiskulu. «Ja mis siin salata, lõpuks see finišeerib ikkagi kõik tarbijahindades,» tõdes Luman.
Saatekülaline viitas analüütikutele, kes prognoosivad aasta inflatsiooniks üle 6 protsendi. Ent elu võib kallineda ka märksa enam. Ühtlasi peab Luman võimalikuks, et elektrihinna tõus põhjustab tööstuses mingi ümberstruktureerumise, nagu seda tegi Covid-19.
Kui lugeda Euroopa väljaandeid, siis neis hoiatatakse, et eelolev talv tuleb energeetika valdkonnas keeruline. Kas eelolevad kuud kujunevad tõesti raskeks? Luman vastas, et praegu pole küll ühtegi märki, mis viitaksid energiahindade langemisele eeloleval talvel.