Euroopa Liit võib kasvuhoonegaaside kvoodi hinda alandada

Põlevkivikaevandus. Foto: Matti Kämärä/Põhjarannik

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets kirjutas sotsiaalmeedias, et EL võib kasvuhoonegaaside hinda vähendada, kuid see ei too suurt leevendust elektri hinnale.

«Kõrge elektri hind on Eesti aruteludes viimasel ajal pöördunud üllatavalt tihti rohepöörde ja ETSi (ELi heitkogustega kauplemise süsteem) vastu. Tasub vaadata laiemat pilti ja struktuurseid põhjusi hinnatõusu taga. See võimaldaks sisuliselt arutada ka võimalike lahenduste üle,» märkis Kasemets.

«EL kliimapoliitika ja ETS ei ole kõrge elektrihinna peamine põhjus, see tähendab, et madalam ETSi hind veidi aitaks, aga kõrgemate elektriarvete teemat kindlasti ei lahendaks,» kirjutas Kasemets.

Kasemets märkis, et energia hind on väga kõrge üle maailma, Suurbritannias ja USAs, aga ka Aasias, kus ETSi süsteemi pole.

«Hinnatõusu taga on kordades kasvanud gaasi hind ning pärast koroonakriisi hüppeliselt kasvanud nõudlus, eriti Aasias,» märkis Kasemets.

Kasemetsa sõnul on ETSis on nö stabiilsusinstrument täiesti olemas. Praeguses sõnastuses - kui hind on 6 kuu jooksul kolm korda kõrgem kui eelmise kahe aasta keskmine, tulevad riigid kokku ja arutavad kas lasta turule rohkem CO2 kvoodi ühikuid, mis peaks hinda alandama.

«Küsimus on, kas see mehhanism peaks olema kiirem ja paindlikum. Nö lae kehtestamine ei tundu realistlik ja turumehhanismina ka vajalik. EL ministrid seda teemat kindlasti ka arutavad,» kinnitas Kasemets. «Aga CO2 hinna alandamine tooks hinda alla mitte rohkem kui 10 protenti.»

Kasemets kirjutas, et CO2 kvoodi hind oleks madalam, siis saaks põlevkivijaamad kiiremini turule, kuid see ei saa olla omaette eesmärk, sest Eesti co2 emissioon tõuseks kiiresti, sest motivatsioon uute lahenduste kasutamiseks väheneb ja riigile jääb vähem raha CO2 müügist.

«Lihtsaid ja kiireid lahendusi ei ole. Pikas plaanis aitavad paremad ühendused, suuremad taastuvenergia võimsused, kohalikud energialahendused (päikesepaneelid ja tuul), suurem energiaefektiivsus ja panustamine hoonete renoveerimisse,» kommenteeris Kasemets.

«Kiire lahendusena jääb üle kõrge hinna kompenseerimine, mida paljud Euroopa riigid rohkem või vähem sihistatult teevad. Elektrihinna kompenseerimisel tasub arvestada ka seda, et (seesama ETSi põhine) turg on meile pakkunud väga madalat hinda, 2020 Euroopa madalaimat. See ei olnud olukord, mis saanuks igavesti kesta.» märkis Kasemets.

Ettevõtete CO2 turg ja riikide CO2 turg on täiesti erinevad asjad. «Küll on tõsi, et kui Eesti ettevõtetele on CO2 hind kõrge, saab Eesti riik, mis eesmärgist rohkem kokku hoitud CO2 koguseid müüb, lisatulu. Riigi CO2 tulude kasutamist elektrihinna tõusu kompenseerimiseks on võimalik, aga tuleb arvestada, et sellega võtame raha ära investeeringutelt, mis meid pikas plaanis aitaksid,» kommenteeris Kasemets.

«Lihtsustatult, kas tagada doteerimisega madalam hind ja vähendada sellega motivatsiooni efektiivsemate lahenduste otsimiseks, või investeerida see raha energiaefektiivsusesse, kohalikesse energialahendustesse ja tuuleparkide arendamisse,» kirjutas Kasemets.

Kasemetsa sõnul on 10 aasta pärast on taastuvenergia lahendusi vaja kordades rohkem, ilma selleta ei ole rohepöörde eesmärkide, nt sisepõlemismootoriga autode asendumine elektriautodega ja fossiilsetest kütustest loobumine reaalne.