Saksamaa valimistel annab kõneainet eelarve tasakaal

Kristlik-demokraatliku uniooni (CDU) kantslerikandidaat Armin Laschet, roheliste liider Annalena Baerbock ja sotsiaaldemokraatide (SPD) juht Olaf Scholz teledebati ajal 12. septembril. Foto: Michael Kappeler/Reuters/Scanpix

Kui kantsler Angela Merkeli valitsus rikkus oma võlatabu ja avas rahakraanid, et aidata Saksa majandusel üle saada pandeemiakriisist, lubas ta taastada fiskaalkasinuse nii kiiresti kui võimalik. Merkeli-järgse ajastu koidikul võib aga valijatel olla muid mõtteid.

Lõpusirgel enne 26. septembri valimisi, mille järel Merkel lahkub pärast 16 aastat võimult, on tema juhitav CDU-CSU allianss jäänud avaliku arvamuse küsitluste järgi maha vasaktsentristlikest sotsiaaldemokraatidest (SPD).

Konservatiivid loodavad tuule suunda muuta oma meelisrünnakutega. SPD kandidaat valitsusjuhiks, finantsminister Olaf Scholz oleks «võlakantsler», hoiatas CSU juht Markus Söder. CDU majanduspoliitika kõneisik, konservatiivne miljonär Friedrich Merz aga ütles, et SPD juhitud valitsuse «tasuta õlle» poliitika eest peaksid arve tasuma maksumaksjad.

Scholz ise on öelnud, et tahab rohkem maksustada suurepalgalisi ja kehtestada taas varamaksu, aitamaks rahastada Euroopa suurimale majandusele väga vajalikke investeeringuid.

Kes iganes valimised võidab, seisab tulevase Saksa valitsuse ees «keeruline valik», kas «muuta eelarvereegleid», et need vastaks majanduslikule reaalsusele, või «vähendada järsult eelarvepuudujääki», ütles investeerimispanga Natixis peaökonomist Patrick Artus.