:format(webp)/nginx/o/2021/08/19/14002589t1hd946.jpg)
Sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluva riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi tellimusel valmis Norstatis uuring, mille kohaselt tunneb 53 protsenti Tallinna elanikest ja 40 protsenti teiste suuremate linnade elanikest end elektritõukerataste tõttu ohustatuna.
Lahendusena tahavad inimesed korraliku jalgrattateede võrgustiku väljaarendamist, täiendavaid kiirusepiiranguid ning paremat järelevalvet. Kaljulaidi sõnul on kiired muutused linnade liikluses ning renditõukerataste tänavapilti tulemine toonud kaasa selle, et jalakäijad, eriti lastega emad ja isad ning eakamad inimesed, tunnevad end kõnniteedel ohustatuna.
:format(webp)/nginx/o/2021/04/04/13712508t1h9163.jpg)
«Statistika näitab, et õnnetuste arv elektritõukeratastega on väga suur – peamiselt on need kukkumised, kus viga saavad sõitjad ise, aga on ka otsasõite ja kokkupõrkeid teiste liiklejatega. Minu tellitud uuring näitab aga seda, et ka need inimesed, kes ise mitte kunagi elektrilisi tõukerattaid ei kasuta, tunnevad end nende tõttu kõnniteedel ebaturvaliselt. Eriti mures on muidugi väikelaste emad ja isad ning eakamad inimesed,» ütles Kaljulaid.
Uuringus paluti inimestel hinnata ka seda, millised võiksid olla lahendused. Kõige enam soovitakse eraldi rattateid – sellel seisukohal oli 86 protsenti vastanutest. Valdav enamus ehk 80 protsenti soovib elektritõukerataste kiiruse täiendavat piiramist. 75 protsenti peab oluliseks tõhusamat järelevalvet ning rikkujate rangemat karistamist.
Kaljulaidi sõnul on väga paljudes Euroopa linnades elektritõukerattad kõnniteedel keelatud – näiteks Londonis, Berliinis, Hamburgis, Kopenhaagenis, Pariisis, New Yorgis, Helsinkis ja Lissabonis. Hispaanias ei ole elektritõukeratastega lubatud sõita kõnniteedel, Barcelonas on need üldse keelatud ning Madrid keeldub renditõukerattaid linna lubamast. Eestis aga on lubatud elektritõukerattaga sõita ka kõnniteel.
«Kindlasti on elektritõukeratastega seotud probleemid osa üldisemast liikluskultuurist. Liiklusseadus kohustab täna jalakäija läheduses sõitma talle sarnase kiirusega ning mööduma ohutult. Kahjuks näeme iga päev liikluspildis teistsugust käitumist. Taristu väljaehitamine on väga oluline, kuid peame arvestama, et see võtab aega. Ei saa välistada ka seda, et riigikogul tuleb juba lähimal ajal arutada muudatusi liiklusseaduses, et kõigi liiklejate ohutus ja õigused oleksid paremini tagatud,» ütles Kaljulaid.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)