Uuring: iga bitcoin'i tehing tekitab sama palju e-jäätmeid kui kahe iPhone'i äraviskamine
Bitcoin'ide kaevandamine toob kaasa märkimisväärselt elektroonikajäätmeid, mis kujutavad kasvavat ohtu keskkonnale, selgub hiljutisest uuringust.
Maailma juhtiva krüptovaluuta kaevandamiseks kasutatavate arvutite keskmine eluiga on kõigest 1,3 aastat, ütles teadusajakirjas Elsevier avaldatud uuringu kaasautor Alex de Vries.
De Vries märkis, et see on märksa lühem kui mis tahes teise elektroonikaseadme eluiga.
Uuringus leiti, et kaheteistkümnel kuul maini tõi bitcoin'ide kaevandamine kaasa 30 700 tonni elektroonikajäätmeid, mis on võrdne IT- ja telekommunikatsiooniseadmete kogusega, mis visatakse aastas ära näiteks Hollandis.
2020. aastal töötles bitcoin'i võrk majandusteadlaste sõnul 112,5 miljonit tehingut (võrreldes traditsiooniliste makseteenuse pakkujate poolt 2019. aastal töödeldud 539 miljardi tehinguga), mis tähendab, et iga üksik tehing «võrdub vähemalt 272 g e-jäätmetega». See on umbes kahe iPhone'i kaal.
Võidujooks uute bitcoin'ide kaevandamisele tähendab, et kaevandamiseks läheb vaja aina võimsamaid arvuteid, ja mida rohkem bitcoin väärt on, seda rohkem kaasneb sellega ka elektroonikajäätmeid, leiti uuringus.
Alex de Vries on Hollandi keskpanga ökonomist ning uuringu teine kaasautor Christian Stoll on USA Massachusettsi tehnoloogiainstituudist (MIT).
Bitcoin'iga kaasnev prügi moodustab siiski vaid murdosa maailma elektroonikajäätmetest: läinud aastal visati maailmas ära 53,6 miljonit tonni elektroonikaseadmeid.