/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/09/18/14078009t1h0e62.jpg)
Enamik Eesti inimesi peab kliimamuutusi tõsiseks probleemiks ning soovib ambitsioonikat poliitikat kliimakriisi ohjamiseks, selgub sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski tellitud küsitlusest.
Uuring: enamik eestimaalasi ei soovi kliimapoliitika lõdvendamist (4)
Tervelt 74 protsenti küsitletutest usub, et kliimasoojenemine on pigem tõsine või väga tõsine probleem. Seda seisukohta toetatavad erinevad ühiskonnarühmad üllatavalt ühtlaselt.
«Jah, noorte puhul on see kõige kõrgem ehk 82 protsenti, mis on ka loogiline, kuna neist saavad kliimamuutuste suurimad ohvrid. Samas, ka 40-50-aastaste seas on tulemus 70 protsenti, mis on väga kõrge,» ütles Ossinovski. «Tihti kuuleme väiteid, et venekeelsed inimesed kliimast ei hooli. Uuring näitab, et 67 protsenti venekeelsest elanikkonnast kliimamuutusi tõsise probleemina – eestlastel on see protsent 77.»
«No vähemasti Ida-Virumaal ei huvita kliima ju kedagi?,» tõi Ossinovski välja stereotüüpe. «Ei midagi sellist – 74 protsenti idavirukatest arvab, et asi on tõsine. Naised on oluliselt rohkem mures kui mehed: 81 protsenti versus 65. Eriti üllatav on see, et kliimamuutusi peavad tõsiseks probleemiks kõigi erakondade valijad.»
«On rõõm, et sotsiaaldemokraatide valijate seas on neid lausa 89 protsenti. Aga ka Keskerakonna ja Isamaa valijatest – mõlemal parteil on väga nõrk keskkonnapoliitika – on valdav enamus samal poolel. Isegi EKRE, kes teadlikult levitab valeväiteid kliimamuutuste kohta, on suutnud vaid poole oma valijatest ära veenda, et kliimamuutuste pärast ei peaks muretsema,» resümeeris Ossinovski küsitluse kokkuvõtet.
«Küsisin ka, kas Eesti riik teeb piisavalt, et kliimakriisi ohjata. Viiendik vastajaist arvas, et teeme parasjagu. Tervelt 41 protsenti arvas, et teeme liiga vähe. Ja ainult 13 protsenti oli arvamusel, et me teeme liiga palju. Enamik kodanikest ei toeta Keskerakonna ja EKRE populismi, kes nõuavad senise kliimapoliitika lõdvendamist. Saame rõõmustada, et inimesed mõistavad keskkonnakriisi tõsidust ning ootavad erakondadelt pigem ambitsioonikamat keskkonnapoliitikat kui vastupidi,» märkis Ossinovski.
«Loomulikult, kliimapööre on kõikehõlmav, mistõttu tuleb seda teha läbimõeldult ning üleminekuperioodil pingutada, et asi oleks õiglane. See puudutab hetkel akuutselt elektrihinda, kus riik peaks suurema kvooditulu eest vabastama tarbijad ajutiselt taastuvenergiatasust ja loobuma elektriaktsiisi tõusust. Laiemalt aga muidugi tagama, et põlevkivist väljumine Ida-Virumaal ei suurendaks juba niigi keerulise piirkonna sotsiaalmajanduslikku olukorda,» selgitas Ossinovski ja lisas, et ootab kogu teema kohta nii tähelepanekuid kui ka küsimusi.