/nginx/o/2021/09/18/14077560t1h4821.jpg)
Igal aastal sureb maailmas tööga seotud haiguste ja vigastuste tõttu ligi kaks miljonit inimest, põhjuseks peamiselt liiga pikk tööaeg, teatas reedel ÜRO ja hoiatas, et koroonapandeemia muudab olukorra veel hullemaks.
ÜRO: aastas sureb tööõnnetuste ja tööga seotud haiguste tõttu pea 2 miljonit inimest
ÜRO tervise- ja tööorganisatsioonide esimene ülemaailmne tööõnnetuste ja kutsehaiguste ülevaade hõlmab aastaid 2000–2016, ega puuduta töötingimuste järsku muutust koroonakriisi ajal.
Aastal 2016 suri ametlikult tööga seotud põhjustel 1,9 miljonit inimest, öeldakse raportis ja hoiatatakse, et ilmselt on tegelikud arvud märksa suuremad. Tööohvrite arv on sajandivahetuse 1,7 miljoniga võrreldes pisut kasvanud.
Peamiseks riskiteguriks peetakse pikka tööaega – 55 tundi nädalas ja üle selle. 2016. aastal tingis see umbes 750 000 surma.
Uuringus on vaadeldud 19 elukutsega seotud riskifaktorit, mille hulgas on töö kantserogeensete ainetega, nagu asbest, ja ergonoomilised tegurid, nagu pidev istumine ja raskuste tõstmine.
Tervisele mõjuvad ka gaasid, aurud ja muu õhureostus töökohal. Nende arvele pannakse 2016. aastal 450 000 surma.
«On ehmatav, kui palju inimesi tapab sõna otseses mõttes töö,» ütles Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus.
«Meie raport on märguanne riikidele ja ettevõtetele parandada ja kaitsta töötajate tervist ja ohutust.»
Raportist selgub, et 2016. aastal olid 82 protsendi tööga seotud surmade taga haigused. Suurim surmapõhjus oli sel aastal krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (COPD), mille tagajärjel suri 415 000 inimest.
Järgnesid insult 400 000 ja südame isheemiatõbi 350 000 ohvriga.
Vigastused moodustasid töösurmadest 18 protsenti ja nõudsid 360 000 inimese elu.
Olukord ei ole päris lootusetu, sest vaadeldud 16 aasta jooksul kahanes tööga seotud surmajuhtumite osakaal 14 protsendi võrra, ehkki rahvastiku juurdekasvu tõttu jäi surnute arv enam-vähem samaks.