Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Gazprom ja Kreml kasutavad kõrgeid energiahindu Euroopa survestamiseks

Gazpromi aktsia teeb suurt kasvu. FOTO: Evgenia Novozhenina/Scanpix Baltics

Venemaa püüab praegust Euroopa gaasihindade tõusu ära kasutada, et näidata energiakoostöö edendamise vajalikkust Moskvaga, kirjutab The Moscow Times.

Maagaasi börsihinnad tõusid kolmapäeval Euroopas kuu algusega võrreldes veel 20 protsenti, jõudes 850 euroni 1000 kuupmeetri kohta. Aasta tagasi maksis gaas umbes neli korda vähem.

Analüütikud usuvad, et üks, kes suurest hinnatõusust kasu lõikab, on Euroopa suurim gaasitarnija, Venemaa riigifirma Gazprom. Seejuures kasutab üha kasvavaid hindu oma lobitöös ka Kreml, kes püüab Euroopa pealinnu veenda vajaduses teha Venemaaga pikaajalist energeetikakoostööd. Moskva maalib kõrgete energiahindade toel pilti sellest, kui oluline on lasta gaasil voolata läbi 10 miljardit eurot maksnud torujuhtme Nord Stream 2.

Moskva on muutunud kärsituks

Septembri alguses valminud gaasijuhe ootab praegu kasutusluba Saksa ametkondadelt, kes peavad hindama, kas ja millistel tingimustel see üldse kasutusele võtta. Kuigi sertifitseerimise tähtaeg peaks olema 2022. aasta jaanuaris, soovib Moskva kiiremini alustada ja on enda sõnul valmis peaaegu kohe gaasi tarnima asuma.

«Nord Stream 2 varajane kasutuselevõtt aitab oluliselt tasakaalustada maagaasi hindu Euroopas – see on ilmne,» ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kolmapäeval pressikonverentsil.

Täisvõimsusel suudaks torujuhe tarnida Venemaalt üle veerandi Euroopa iga-aastastest gaasiostudest.

Eelmisel nädalal, kui hinnad järsult tõusid, ütles president Vladimir Putin: «Riigid, kes on meiega pikaajalised lepingud sõlminud, saavad nüüd käsi kokku hõõruda ja rõõmustada. Vastasel juhul maksaksid nad kolm korda rohkem.»

Hinnatõus pani aktsia rallima

Suurem osa Venemaa gaasimüügist Euroopasse toimub Gazpromiga sõlmitud pikaajaliste lepingute kaudu. Hinnad on fikseeritud valemitega, mis seotud naftahinna või varem määratud võrdlushindadega. Sova Capitali analüütikud hindavad, et Gazpromi keskmine müügihind Euroopasse on aasta teises pooles umbes 300 dollarit 1000 kuupmeetri kohta ehk ligi kolm korda odavam praegusest börsihinnast.

VTB Pank teatas pressiteates, et gaasi börsihinna tõusu taga on mitmed tegurid. Nende hulka kuuluvat nii majanduste taasavamine pärast koroonapandeemiat, taastuvate energiaallikate nõrk jõudlus viimastel nädalatel kui ka külm ja pikaks veninud talv Euroopas.

Osa analüütikuid näitab aga näpuga otse Venemaa suunas, öeldes, et viimane tegeleb olukorra teravdamisega, vähendades tarneid Euroopasse. Ukraina, kes on Euroopasse suunduva Vene gaasi peamine transiiditee ja on tugevalt Nord Stream 2 vastu, on samuti öelnud, et Gazprom kärpis augustis Euroopasse tarnimist oluliselt.

Venemaa riiklikul gaasifirmal läheb aga hästi: teises kvartalis teatati 6,1 miljardi euro suurusest puhaskasumist. Aastataguse ajaga võrreldes on energeetikahiiu aktsia tõusnud 83 protsenti.

Tagasi üles
Back