E-ostlejate arv kasvas aastaga 9 protsenti
17. september 2021, 08:34
Statistikaameti andmetel on e-kaubandusest ostjate arv kasvanud sel aastal eelmise aastaga võrreldes 9 protsenti ning ettevõtted teevad samme tehisintellekti kasutamise suunas.
E-kaubanduse populaarsus suurenes jätkuvalt ja oma ostud tegid 16–74-aastastest elanikest internetis 62 protsenti. Ettevõtete seas on aina populaarsemaks muutunud ressursi- ja kliendihaldustarkvarad ning katsetatakse ka tehisintellekti.
«On igati loogiline, et e-poe kasutamine kasvas koroonapiiranguid arvestades kõige rohkem toidu- ja esmatarbekaupade ning rõivaste, jalatsite ja sporditarvete ning kodukaupade ostmisel,» ütles statistikaameti analüütik Epp Remmelg pressiteates.
«Enim vähenes ootuspäraselt ürituste piletite ja kindlustuspoliiside ostmine. Samuti kahanes hinnalisemate e-ostude tegijate arv ja kasvas odavamate e-ostude tegijate osakaal,» lisas Remmelg.
Kodust internetiühendust omab ligikaudu 92 ja interneti püsiühendust 83 protsenti leibkondadest. Kõige paremini on internetiga varustatud 97 protsendiga Lääne maakond, 95 protsendiga Tallinn ja Harjumaa ning kõige kehvemini 84 protsendiga Põlva maakonna inimesed.
Eestis elavatest 16–74-aastastest kasutab internetti 91 protsenti, neist igapäevaselt 93 protsenti. Kõige kiiremini kasvab internetikasutajate osatähtsus vanemaealiste hulgas: möödunud aastaga võrreldes kasvas 65–74-aastaste hulgas internetikasutajate osatähtsus 17 protsenti.
Kõige rohkem kasutatakse internetti 91 protsendiga e-posti ja 90 protsendiga internetipanga jaoks, samuti info otsimiseks ning veebiväljaannete lugemiseks. Võrreldes eelmise aastaga kasvas enim e-kursustel osalemine, mida tegi iga kolmas internetti kasutav inimene.
Tarkvara tööprotsesside kiirendamiseks
Statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson märkis, et ettevõtted võtavad kasutusele uusi tehnoloogiaid, et muuta oma tööprotsessid efektiivsemaks. «Uuringust selgus, et aina populaarsem on kasutada ettevõtte juhtimisel ressursi- ja kliendihaldustarkvara. Nii ressursse kui ka kliente haldab tarkvaras 23 protsenti ettevõtetest,» lisas Pärson.
Väikestest, alla 20 töötajaga ettevõtetest, kasutab ressursihaldustarkvara veidi üle kümnendiku. Suurettevõtetest, kus on 250 ja enam töötajat, kasutab sellist tarkvara aga 69 protsenti.
Enim on ressursihaldustarkvara kasutajaid töötleva tööstuse, energeetika, hulgi- ja jaekaubanduse ning info ja side ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas.
Kliendihaldustarkvara kasutatakse klientide info kogumiseks, säilitamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks või analüüsimiseks turunduslikel eesmärkidel. Kõige enam kasutatakse kliendihaldustarkvara info ja side, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega ning hulgi- ja jaekaubanduse ettevõtetes.
Tehisintellekti vastu üha suurem huvi
Esmakordselt uuriti sel aastal tehisintellekti kasutamise kohta. Suurettevõtetest kasutab tehisintellekti ligi viiendik, väikestes ettevõtetest vaid 2 protsenti. Taoliste tehnoloogiate kasutuselevõttu kaalub aga 6 protsenti ettevõtetest.
Tehisintellekti kasutatakse enim tootmisprotsessis, turunduse või müügi edendamiseks, administratiivsete protsesside elluviimiseks ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) turvalisuse tagamiseks.