/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2020/01/02/12845943t1hbd53.jpg)
Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikidest üks suuremaid alkoholi ja tubaka maksustajaid, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist. Eesti riigieelarve maksutuludest moodustavad alkoholi- ja tubakaaktsiis ligi 4,8%.
Raport ⟩ Eesti riigieelarve on EL-i suurimaid alkoholi- ja tubakaaktsiisile toetujaid
«Kuivõrd 2035. aastaks kasvab Eesti tervishoiusüsteemi aastane puudujääk 900 miljoni euroni, on Eesti kasutanud tervisekäitumise edendamiseks pigem ühekülgseid maksustamise võimalusi,» ütles Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits. «Praegu on tervisekäitumist edendavate maksude puhul põhirõhk alkoholi- ja tubakaaktsiisil.»
Näiteks alkoholiaktsiisist laekuv summa ulatus 2019. aastal Eestis 225 miljoni euroni ja moodustas 2,4% kõigist riigieelarve maksutuludest, Euroopa Liidu keskmine on 0,4%.
«Samas on suurimaks terviseriskiks tõusnud ülekaalulisus, mis tähendab vajadust soodustada näiteks tervislikumat toitumist ja liikumisharrastusi,» ütles Piirits. «Kui tervisekäitumist edendada maksude ja soodustuste abil, võiks rahvatervise paranemisest tulenev raviraha sääst olla märkimisväärne.»
Piiritsa sõnul peaks seetõttu tervisekäitumist edendavaid makse kasutama julgemalt, sest see aitab vähendada peagi saabuvat puudujääki tervishoiusüsteemi rahastamises.
«Näiteks on mõned riigi kasutanud suhkru- või rasvamakse, samuti on tehtud soodustusi ja maksuerandeid köögiviljadele,» märkis Piirits.
2017. aastal kavandatud suhkrumaks oleks toonud Eesti riigieelarvesse aastas 15–17 miljonit eurot. «Ungaris kehtestati 2011. aastal n-ö rämpstoidumaks, millega maksustatakse paljusid suhkrut, soola, kofeiini või süsivesikuid sisaldavaid toite ja jooke. 2019. aastal koguti Ungaris selle maksuga 0,3% riigi maksutulust, mis Eesti puhul ulatuks 30 miljoni euroni aastas,» lisas Piirits.
2018. aastal vabastati Eestis töötaja tervise- ja spordikulud 400 euro ulatuses aastas erisoodustusmaksust, mis on suurendanud tööandjate panust töötajate tervisesse.
«Seda võimalust kasutas 2019. aastal iga kuueteistkümnes ettevõte ja keskmiselt rahastasid nad töötajate tervise- ja spordikulusid 131 euro ulatuses töötaja kohta. Tööandjate rolli annaks veelgi suurendada, näiteks seda skeemi laiendades,» ütles Piirits.