Enne investeerimist kontrolli, kas ettevõttel on üldse tegevusluba
16. september 2021, 14:10
Vältimaks pettuse ohvriks langemist, tuleks enne finantsteenuste kasutamist kontrollida finantsinspektsiooni kodulehelt teenuse pakkuja tausta ja veenduda, et tal on finantsinspektsiooni tegevusluba või õigus pakkuda teenuseid Eestis piiriüleselt.
«Iga inimene võiks enne finantsteenuse kasutamist või mõne finantsettevõtte kliendiks hakkamist võtta hetke veendumaks, et ettevõttel on kehtiv tegevusluba, sest muidu on oht sattuda pettuse ohvriks,» kirjutas finantsinspektsiooni sunni rakendamise osakonna juht Janar Stamm värskes blogipostituses.
Finantsteenuseid pakuvad muu hulgas pangad, investeerimisühingud, krediidiandjad ja makseasutused. Selleks, et Eesti äriühingul oleks õigus finantsteenuseid pakkuda, peab tema kontroll, juhtimine ja organisatsiooniline ülesehitus vastama seaduse nõuetele.
Samuti peab tal olema finantsinspektsiooni välja antud tegevusluba, millega kaasnevad ettevõttele ka tavapärasest karmimad nõuded. Näiteks, kui äriseadustiku kohaselt peab tavalise aktsiaseltsi aktsiakapital olema vähemalt 25 000 eurot, siis finantsinspektsiooni tegevusloaga investeerimisühingu puhul on see sõltuvalt osutatavatest teenustest 50 000 – 730 000 eurot ehk kuni ligi 30 korda kõrgem.
Tegevusloata ettevõtte üle puudub järelevalve ja inimesed on selle ettevõttega tegemist tehes riskide osas haavatavamad, sest ükski asutus ei kontrolli, kas ettevõte ja tema teenused vastavad seadustele.
«Seda, kas pakutav teenus vastab seaduse nõutele, võibki pidada teiseks suuremaks riskiks või ohuks,» märkis Stamm. «Näiteks võib tegevusloata tegutseva krediidiandja puhul esineda olulisi minetusi krediidi kulukuse määra ülempiiri järgimisel, mistõttu muutub kasutatav laen tarbija jaoks seadusega piiritletust oluliselt kallimaks.»
Kui inimene otsustab tarbida teenust, mis vastavalt seadusele peaks alluma finantsinspektsiooni järelevalvele, kuid tegevusloa puudumise tõttu ei allu, siis puudub finantsinspektsioonil probleemide tekkimisel õiguslik alus ning võimalus ettevõtte tegevust kontrollida ja inimene on oma probleemiga sisuliselt üksi. Tema ainukeseks võimaluseks oma õigusi kaitsta on esitada kohtusse hagi.
Tegevusloa olemasolu on tarbija seisukohalt vaadates oluline ka siis, kui ettevõte pankrotti läheb. Nimelt on Euroopa Liidus tegevusloa saanud krediidiasutustes avatud hoiused (sealhulgas pangakontol olevad vahendid) ning investeerimisühingute (sealhulgas krediidiasutuste ning fondivalitsejate) kaudu tehtud investeeringud teenusepakkujate pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise puhul tagatud.
Hoiused hüvitatakse sellisel puhul kuni 100 000 euro ja investeeringud 20 000 euro ulatuses. On aga ilmne, et tegevusloata teenusepakkujate puhul selline tagamisskeem klientide vahendeid ei kaitse ning teenusepakkuja pankroti puhul jäävad kliendid tõenäoliselt ilma kogu oma hoiusest või investeeringust.