Hävitav uuring: 10 protsendil Eesti ettevõtetest on varifirma tunnused

Liina Laks
, reporter
Copy
RABi hinnnagul vähendab äriühinguteenuse laialdane levik Eesti ärimaastiku läbipaistvust.



Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees
RABi hinnnagul vähendab äriühinguteenuse laialdane levik Eesti ärimaastiku läbipaistvust. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees Foto: Arvo Meeks

Rahapesu Andmebüroo avaldas täna uuringu Eesti firmamüüjate tegevusest. Sellest nähtub, et nii seaduse järgi keelatud fiktiivsete firmade kui ka tankistide kasutamine juhtide või kasusaajatena on levinud nähtus ning selline praktika suurendab rahapesuriski.

Rahapesu Andmebüroo (RAB) leidis uuringus, et äriühinguteenuse pakkujate – maakeeles firmamüüjate – aadressi- ja kontaktisikuteenuse kasutamine on Eestis väga levinud. Nii tõi RAB välja, et 96 firmamüüja juures on registreeritud tervelt 10 protsenti Eesti äriühingutest ehk 26 000 juriidilist isikut.

Probleeme on ka firmamüüjate endaga, sest RAB loetles üles, et 195 ettevõtte puhul, kes seda teenust pakuvad, on RABi luba 120-l.

«Eestis oli 2020. aasta lõpu seisuga 311 ettevõtet, millel oli kehtiv äriühinguteenuse pakkuja tegevusluba, nendest ligi 19 protsendil ei olnud äriregistri andmetel ühtegi praegust või endist seost muude Eesti juriidiliste isikutega. Faktilise teenusepakkumise tunnusteta, kuid tegevusloaga ettevõtted on sageli seotud e-residentidega ning enam kui pooled neist e-residentidest pärinevad kolmandatest riikidest (nt Ukraina, Venemaa, Hiina, Jaapan, Lõuna-Aafrika Vabariik, Malaisia),» viitas RAB.

RAB märkis, et kuigi Eestis pole ühtegi teenusepakkujat süüdi mõistetud, on loo valmimise ajal mitu füüsilist isikut kriminaaluurimise all.

Kes on teenuse ostjad

«Need ettevõtted vastavad sageli mitmele variettevõtte indikaatorile: nominaalsed juhid, töötajate ja deklareeritud käibe puudumine ning majandusaasta aruannete esitamata jätmine mitmel järjestikusel aastal,» kirjutas RAB.

Kuigi Eestis keelatud, pakuvad firmamüüjad RABi andmetel ka fiktiivse tegeliku kasusaaja teenust ehk siis tegeliku kasusaaja varjamist.

«Väga levinud on äriühinguteenuse pakkujate osutatav professionaalse ühingujuhi teenus, mis kätkeb endas ohtu, et nominaaldirektoritest ja nominaalsetest osanikest «tankistid» palgatakse kas tegelike kontrollistruktuuride varjamiseks või kasutatakse nominaaldirektoreid maksejõuetuks muutuvast ettevõttest vabanemiseks,» kritiseeris RAB levinud äripraktikat. Tegelikult on ka see Eestis seadusega keelatud.

Asutatud ettevõtted tahavad kõige enam finantsteenuse pakkuja või virtuaalvääringu pakkuja tegevusluba. Siin on RABi hinnangul üsna suur probleem, sest valmisettevõtete müügi puhul jäetakse RABile ekslik arusaam, et loodud ettevõte hakkab tegevusloa saamisel teenust osutama. «Tegelikkuses aga enamik ettevõtteid loobub tegevusloa saamisel ajutiselt tegevusest kuni ettevõtte müügini. Müügi korral esitatakse RABile tegevusloa muutmise taotlus,» kirjeldas RAB levinud praktikat.

«Mitmed RABi tegevusloaga ettevõtted, mille äriühinguteenuse pakkujad on müünud hoolsusmeetmeid rakendamata, on hiljem erinevate petuskeemide või küberkuritegude tõttu taas RABi huviorbiiti tõusnud. Juhul kui klient, nt virtuaalvääringu teenuse pakkuja, peaks hiljem oleme seotud mõne kuriteoga – selle ise toime panema või kuritegelikke vahendeid vahendama –, võib äriühinguteenuse pakkuja ebapiisav hoolsuskohustuse täitmine või abistamine tegevusloa saamisel ja selle hoidmisel (tegevuskoha, kontaktisiku, juhatuse liikme vmt teenuse pakkumine), omada olulist mõju ka äriühinguteenuse pakkuja kriminaalõigusliku vastutuse vaatest,» teatas RAB.

RAB leidis kokkuvõttes, et laialdaselt leviv äriühinguteenuse pakkumine muudab Eesti majanduskeskkonna haavatavaks. Abi oleks sellest, kui äriregistri andmed, sealhulgas tegelike kasusaajate andmed tehtaks avalikkusele tasuta kättesaadavaks. Andmete õigsust peaks kontrollima registripidaja.

Tagasi üles