Swedbank: sularahast on saanud nišitoode
16. september 2021, 13:23
Eesti Panga viimase, 2017. aastal tehtud eestlaste finantskäitumise uuringu järgi maksid igapäevaostude eest ainult sularahas kümnendik eestlastest, 2000. aastal tegi seda veel suisa 68% elanikest. Värskes uuringus, mis viidi läbi sel suvel, on need numbrid kindlasti veelgi väiksemad.
Kui 1990ndate keskpaika ja käesoleva kümnendi algust võib lugeda pangaautomaatide kuldajastuks, siis tänaseks on nõudlus kasvanud hoopis pakiautomaatide järele, kirjutab Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Sularahamaksed on asendunud digilahendustega. Eelmisel aastal tegid kodumajapidamised Eestis kaardimakseid kokku 6,2 miljardi ulatuses, ehk siis päevas keskmiselt 16,9 miljoni väärtuses (viimase nelja aasta jooksul on see näitaja kasvanud 25 protsenti).
Tänavu kevadel Baltikumis läbi viidud küsitluse järgi jäi enamikul vastanutest (53 protsendil eestlastest, 48 protsendil lätlastest ja 38 protsendil leedulastest) eelmisel kuul kasutatud sularaha kogus alla 100 euro. 100–300 eurot sularaha kasutas keskmiselt 25 protsenti vastanutest.
Selline statistika viitab olulistele muutustele inimeste igapäevaharjumustes. Müntide ja paberraha asemel leiab inimeste rahakottidest erinevaid maksekaarte ning turvalised maksed on tagatud nutitelefonides kasutatavate rakendustega.
«Loomulikult ei tähenda see, et sularaha täielikult käibelt kaob,» märkis Ulla. «Sularaha jääb edaspidigi mugavaks viisiks väikeste ostude eest tasuda; samuti on sel täita oluline funktsioon paikades, kus ei ole veel võimalik muid makselahendusi kasutada. Seega ei kao kuhugi ka pangaautomaadid.»
Eestis on praegul 100 000 elaniku kohta 66,87 pangaautomaati, Euroopa riikide seas annab selline näitaja koha pingerea keskpaigas, olles sealjuures ees nii Lätist, Leedust, Soomest kui ka Rootsist.
Oluline on märkida pikalt olnud varimajanduse peamise mehhanismi, suurte sularahamaksete järk-järgulist kadumist.
«Kui anname lapsele sularahas taskuraha või maksame paari mündiga kohvitassi eest, on see iga inimese mugavusest ajendatud vaba valik,» kirjutas Ulla. «Kui aga tahame sularahas maksta uue auto eest, pole ka see keelatud, kuid nüüdseks oleme harjunud, et suured sularahasummad võivad erinevates asutustes raha päritolu suhtes kahtlusi äratada. Muidugi ei ole sularaha kasutamine illegaalne, kuid kulmukergitusi kutsub see esile seetõttu, et sularahatehingud võimaldavad kõige hõlpsamini rahapesu.»
Raha kui nakkusallikas
Muu hulgas tuleb arvestada ohutusaspektidega. Päeva jooksul käest kätte liikuv münt või rahatäht võib osutuda nakkusallikaks. Suur kogus sularaha aga võib saada röövlite sihtmärgiks. Baltikumis läbiviidud uuringu põhjal leiab enamik inimesi, et suurtes kogustes sularaha hoidmine ei ole ohutu, mistõttu ei kasutata seda ka maksmiseks (nii vastas 80 protsenti Eestis ja Leedus ning 73 protsenti Lätis küsitletutest).
Ehkki sularahakasutus on meie igapäevaelust järk-järgult taandunud vähemalt viimase 10 aasta jooksul, hoogustus see trend COVID-19 pandeemia mõjul veelgi. Näiteks teatas Suurbritannia suurima sularahaautomaatide võrgustiku omanik möödunud aastal sularaha väljavõtmise 40-protsendilisest langusest (võrreldes 2019. aastaga).
Euroopas on hetkel viipemaksete buum, näiteks Eestis tehti Eesti Panga andmetel tänavu juunis juba ligi pool kõikidest kaardimaksetest viibates, välismaal makstakse kontaktivabalt veelgi sagedamini. Tänaseks on selge, et internetiostude ja (kaardi või mobiili abil tehtavate) viipemaksete harjumus ei kao kuhugi ka pandeemiajärgses maailmas, vähendades seeläbi ka edaspidi inimeste sularahavajadust.
Seega, kuigi suurem osa elanikkonnast kasutab endiselt väiksel määral sularaha, siis on see muutunud igapäevasest maksevahendist selgelt nišivahendiks, mida kasutatakse mingites kindlates olukordades, nagu lapsele taskuraha andmiseks või suvistel üritustel väikeste ostude tegemiseks. Sularahavaba ühiskond ei pea olema kauge eesmärk, mugavad ja laialt levinud digitaalsed maksevahendid on selle juba sisuliselt reaalsuseks muutnud, märkis Ulla.
«Õige pea anname ilmselt ka taskuraha näiteks mobiiliga lapse nutikella või mobiili juures viibates,» lisas ta.