Uuring: Kirde-Eesti elanikud on pangandus- ja investeerimiskelmustele kõige haavatavamad

Raha Foto: AP/Scanpix

Eesti Pangaliidu poolt tellitud Norstati uuringust selgub, et enim on kokku puutunud pangandus- või investeerimiskelmustega Tallinna ja Kirde-Eesti elanikud. Kõige vähem on enda sõnul kelmidega pidanud suhtlema Lääne-Eesti elanikud.

Pangaliidu infokampaania «Ei, aitäh!» raames läbiviidud uuringu tulemused näitavad, et enim on isiklikult investeerimis- ja pangapettuste kokku puutunud Tallinna ja Kirde-Eesti elanikud. Mõlemas väitis seda 28% vastanutes, mis on 5% protsenti kõrgem Eesti keskmisest (23%). Sarnane trend avaldus ka tuttavate puhul, sest nii Tallinnas 22% kui ka Kirde-Eestis 19% vastanutest väitsid, et kelmidega oli lävinud keegi nende tutvusringkonnast. Üle Eesti väitis sama 13% vastanutest. Kõige vähem on aga kelmidega kokku puutunud Lääne-Eesti elanikud kellest 13% olid isiklikult suhelnud ja 12% kuulnud sarnaste juhtumite kohta oma sõpradelt.

Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärmi sõnul eristub piirkonniti märgatavalt ka informeeritus. «Näiteks kui võrrelda seda kui suur hulk erinevat piirkondade elanikest olid pettuste kohta infot saanud meediast, ilmnesid üsnagi suured vahed. Kui Kesk-Eesti ja Tallinna elanikest olid meedia vahendusel pettustest kuulnud 78% ja 68% vastanutest, siis Kirde-Eestis oli see näitaja kõigest 55%. Eesti keskmine siinkohal oli 69%,» ütles Talihärm.

Uuringus osalejatel paluti hinnata ka kümmet erinevat ohumärki ja seejärel vastata, kas mõni neist tekitab kahtluse kelmuses. Nende seas olid näiteks PIN koodi küsimine, välismaiselt telefoninumbrilt helistamine, pealetükkiv suhtlusstiil ja muu.

Kuigi piirkondade võrdluses pidasid PIN-koodi küsimist kahtlaseks kõik vastanutest ja keskmiselt 9 inimest 10st, siis kõige vähem tekitas vastanutes muret investeeringu liiga kõrge lubatud tootlikkus. Kõrge tootlikkuse osas olid kõige skeptilisemad Põhja- ja Kesk-Eesti elanikud (73% ja 76%) ja kõige usaldavamad Lõuna-Eesti elanikud 58%. Kõigi vastanute keskmine oli sellel näitajal 65%. Ka ohumärkide tuvastamisel eristus kõigist teistest piirkondadest Kirde-Eesti. Kui keskmiselt üle Eesti pidasid kahtlaseks korduvat helistamist ja nime mitte tundmist 66% ning 70% vastanutest, siis Kirde-Eesti elanikest olid need näitajad 56% ja 58%.

Pangaliidu infokampaania «Ei, aitäh!» eesmärk on selgitada, kuidas tunda ära petukõned ja mitte jääda ilma oma rahast. Kampaania fookuses on kaks enimlevinud telefonikelmuse liiki: kõned «pangast» ning investeerimispettused.