Eesti eelarvedefitsiit on vähenenud 369 miljoni euro võrra

Eelarvenõukogu on skeptiline rahandusministeeriumi suvise majanduskasvu prognoosi suhtes, kuna vaktsineerimisootused ei ole täitunud. Foto: Madis Veltman

Juuli lõpuks ulatus Eesti eelarvepuudujääk 535 miljoni euroni, mis moodustab aastasest sisemajanduse koguproduktist (SKP) 1,8 protsenti; võrreldes möödunud aasta juuli lõpuga on eelarvedefitsiit 369 miljonit eurot väiksem.

Defitsiidi vähenemine tuleneb peamiselt suurenenud maksulaekumisest ning eelmise aastaga võrreldes väiksematest lisaeelarve kuludest, teatas rahandusministeerium.

Kasvanud on ka kaupade ja teenuste müügitulud ning tulud varade müügist ja keskkonnatasudest. Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasv ulatus juuli lõpuks 7,4 protsendini ehk 331,7 miljoni euroni.

Töötukassa eelarve puudujääk ulatus juuli lõpuks kasvanud töötuskindlustushüvitiste ning palgatoetuse meetme kulude tõttu 35,7 miljoni euroni.

Samas 2020. aasta seitsme esimese kuuga võrreldes oli puudujääk 264,7 miljoni euro võrra väiksem, kuna lisaeelarvega kavandatud palgatoetuse meede oli sel aastal mahult väiksem ning samuti kaeti osa kuludest lisaeelarvega Töötukassale eraldatud vahenditest.

Haigekassa eelarve ülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 74 miljoni euro võrra riigieelarvest antud tegevustoetuse tõttu kompenseerimaks kriisieelsest tasemest väiksemat sotsiaalmaksu laekumist.

Kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk vähenes juulis 14,6 miljoni euro võrra 72,7 miljoni euroni. Möödunud aastaga võrreldes oli ülejääk 102,4 miljonit eurot väiksem põhjusel, et eelmisel aastal said kohalikud omavalitsused lisaeelarvega riigieelarvest toetust kriisiga toimetulekuks, mille suurem kasutamine lükkus aga aasta teise poolde.

Kodumaiste toetuste suurenemine on riigieelarve kogukulude kasvu peamiseks põhjuseks

Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas 2021. aasta juulis eelneva aasta juuliga võrreldes 77,2 miljonit eurot ehk 8,3 protsenti, täpsemalt 934,1 miljonilt eurolt 1,01 miljardi euroni. Kogukulu suurenemise peamisteks põhjusteks olid võrreldes eelneva aasta juuliga suurenenud kodumaised toetused 52,6 miljonit eurot ehk 11,8 protsenti ja välisvahenditest finantseeritud kulud 17,8 miljonit eurot ehk 117,9 protsenti.

2021. aasta juulis suurenesid riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, 651,3 miljonilt eurolt 692,8 miljoni euroni ehk 41,4 miljonit eurot eelneva aasta juuliga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 6,4 protsenti.

Kogukulu kasv ületas juulis eelarvepositsiooni mõjutavate kulude kasvu, kuna välistoetuste kasutamine oli juulis kiirem kodumaiste toetuste kasvutempost. Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude suurenemise peamisteks põhjusteks olid kodumaistest toetustest kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks ja tegevustoetused.

Juulis suurenesid võrreldes eelneva aasta juuliga kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 16,3 miljonit eurot, tegevustoetused 44,8 miljonit eurot ja sotsiaaltoetused 4,6 miljonit eurot.

Suur osa kodumaisest sihtfinantseerimisest on läinud raudteede remondiks. Pilt on illustratiivne. Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks on suurenenud põhiliselt Eesti Raudteele raudteede remondiks, SA Kredexile üürielamufondi loomiseks, kohalike teede ehitamiseks ja sporditaristule antud toetuste tõttu.

2021. aasta lisaeelarve meetmetest maksti toetuseid juulis 13,05 miljoni euro eest, millest anti haridusvaldkonnale tegevustoetustena 7,7 miljonit eurot ja EAS-ile turismivaldkonna kriisitoetuseks 4,3 miljoni eurot.

Investeeringud kasvasid 2021. aasta juulis 11,6 protsenti ehk 5,1 miljonit eurot. Seitsme kuu jooksul on investeeringuid tehtud 34,5 miljonit eurot rohkem kui eelneval aastal. Suurima mahuga investeeringud olid juulis Tallinna Muusika- ja Balletikooli ehitamine, gümnaasiumivõrgu korrastamine ja riigimaanteede ehitus.

Tallinna Muusika- ja Balletikooli eskiis. Uue kooli ehitus on riigi jaoks üks suurimaid investeeringuid. Foto: Merko Group

Tööjõukulud kasvasid juulis 9,4 protsenti ehk 7,5 miljonit eurot, millest pensionieraldiste suurenemine moodustas 1,9 miljonit eurot. Tööjõukulude kasvu põhjusteks on peamiselt Haridus- ja Noorteameti loomine, tervishoiutöötajatele ületundide eest makstud tasud ning koroonakriisi haldamiseks täiendava tööjõu kaasamisega seotud kulud.

Majandamiskulud vähenesid peamiselt kaitseotstarbeliste ja koroonaviiruse leviku tõkestamiseks soetatud isikukaitsevahendite kulude languse tõttu juulis 7,8 miljonit eurot, mis teeb majandamiskulude aastaseks languseks 11,7 protsenti.

Vaktsineerimiseks ja testimiseks tehti kulutusi juulis ligikaudu 5 miljoni euro eest, mis vähendas aastast majandamiskulude langust. 2021. aasta lisaeelarve vahendeid eraldati juulis majandamiskuludeks 2,45 miljoni euro ulatuses.