Swedbank: säästudega klientide hulk on aastaga suurenenud

Raha Foto: imago/Hannelore Förster/Scanpix

Sääste koguvate eestlaste hulk on viimastel aastatel hakanud tasapisi kasvama ja juba 22 protsendil klientidest on kogutud kolme või enama kuu säästupuhver, näitavad Swedbanki andmed.

Kui tavapäraselt on eestlased silma paistnud üsna kehvade kogujatena, siis viimastel aastatel on hakanud vähenema nende klientide arv, kellel pole üldse sääste, ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.

«Isegi enne teise samba raha laekumist ehk augusti lõpu seisuga on ainuüksi viimase kolme kuuga vähemalt ühe kuu säästupuhvrit omavate klientide hulk tõusnud ca 17 000 võrra,» lisas Ulla. Tema sõnul on oma panus ka sellel, et koroonakriisi ajal on raha kulutamine näiteks reisimisele keerulisem.

Kõige eeskujulikumad säästjad on Eestis pensioniealised: 51 protsendil Swedbanki pensioniealistest klientidest (65+) on vähemalt ühe kuu säästupuhver, kuid 35 protsendil suisa üle kuue kuu rahavaru. Vähemalt kuue kuu rahatagavara omajate hulk hakkab suurenema alates 50ndast eluaastast – 51-64-aastaste seas on see 15% Swedbanki klientidest. Keskmine säästupuhvri summa erineb vanuserühmiti, ulatudes 5600st (18-25-aastased) 20 000ni (36-50-aastased).

«Kõige enam ongi säästmisharjumust vaja kasvatada tööealise elanikkonna seas, kus ootamatusteks ollakse üsna halvasti ettevalmistatud. Sissetuleku kaotus paiskab olenevalt vanuserühmast 80-90 protsenti eestlastest olukorda, kus varude puudumise tõttu pole võimalik rahaliselt hakkama saada. Räägime üha rohkem investeerimisest, aga ei tohi unustada, et sellega peab kaasas käima ka kogumine,» lisas Ulla.