Alexela ja Infortar avasid Järvamaal rohegaasijaama
14. september 2021, 20:35
/nginx/o/2021/09/14/14069502t1h3cfe.jpg)
Teisipäeval avasid Alexela ja Infortar rohegaasijaama Järvamaal Oisus, tegemist on ettevõtete kolmanda ühise jaamaga lisaks Lääne-Virumaal Vinnis ja Tartumaal Ilmatsalus asuvatele jaamadele; kolme jaama kogumaksumus on kokku ligi 30 miljonit eurot.
Oisu biojaamas omab osalust lisaks Eesti ettevõtetele Alexela ja Infortar veel Estonia OÜ.
«Riigil tervikuna aitavad need jaamad saavutada kliimaeesmärke ning hoida väliskaubanduse bilanssi rohkem tasakaalus, kuna rohegaas on algusest lõpuni Eesti oma taastuvkütus,» ütles Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt pressiteates.
«Oleme esimesed edukalt töötavad jaamad koos püsti pannud ning kui investeerimiskindlust antud valdkonda juurde tekib, oleme valmis alustama järgmiste rohegaasijaamade ehitamist, looma uusi töökohti ja säästma keskkonda,» ütles Alexela grupi nõukogu esimees Heiti Hääl.
Oisu rohegaasijaama tootmismaht on 35 kilovatt-tundi, sama maht on ka Vinni ning Ilmatsalu jaamadel. Jaamad uuendas ja ehitas ümber EG Ehitus. Biometaani tootmist toetab eraldi loodud meetme kaudu elektri ja gaasi süsteemihaldur Elering. Oisu rohegaasijaamade rajamist rahastas SEB pank läbi laenu.
Rohegaasijaamade rajamiseks on Alexela ja Infortar loonud ühisfirma Eesti Biogaas OÜ. Oisu jaamas omab 40 protsendi suurust osalust ka põllumajandusettevõte Estonia OÜ.
Rohegaasi suuremad kliendid on praegu Tartu ja Pärnu linna ühistranspordiettevõtted, rohegaasi saab mootorikütusena osta kõikidest Eesti Gaasi ja Alexela gaasitanklatest üle Eesti.
Biogaasi ehk rohegaasi toodetakse peamiselt biolagunevatest jäätmetest, sealhulgas reoveest, sõnnikust, virtsast, toidujäätmetest. Biogaasi täiendaval töötlemisel ja puhastamisel tekib maagaasiga sarnase kütteväärtusega biometaan ehk rohegaas.
Rohegaasijaama käärimisprotsessi jäägid ehk digestaat toimetatakse hoidlasse ja sealt edasi põllule. Digestaat on sertifitseeritud orgaaniline väetis.
Eesti põllumajanduses tekib aastas 3 600 000 tonni sõnnikut ja läga, millest Eesti Biogaasi kolmes rohejaamas käideldakse 200 000 tonni ehk 5,5 protsenti. Ühe lüpsilehma aastasest sõnnikukogusest saab toota 200 kilo rohegaasi, millega saab sõita 5000 kilomeetrit. Rohegaasi kütus sobib kõikidele CNG-sõidukitele.