Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Ossinovski: puidu masspõletamise toetamise maksab kinni tarbija

Jevgeni Ossinovski on seni olnud parlamendis üks häälekamaid keskkonnateemadel rääkijaid. FOTO: Madis Veltman

Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski kritiseerib teise lugemise läbinud eelnõu, mille järgi võib elektrijaamades edaspidi oluliselt rohkem puitu põletada, kusjuures selle maksavad suureneva taastuvenergiatasu kaudu kinni elektritarbijad ise.

Kui valitsuse algse plaani järgi oleks puidupõletamist subsideeritud ainult Narva linna kütvas Balti Elektrijaama koostootmisplokis, siis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) trikitamise tulemusel võib nüüd puidupõletamist subsideerida ka muudes põlevkivikateldes, mille tulemusena on võimalik ka puidupõletuse mahtu mitmekordistada. Arvudes tähendab see kasvu poolelt miljonilt tihumeetrilt kahele miljonile tihumeetrile aastas.

«Mets on ikka ahju poole teel,» ütles Ossinovski BNSile. «Esmaspäeva õhtul teise lugemise läbinud elektrituruseaduse muudatus paneb tarbijale kohustuse subsideerida puidu masspõletust Narva kateldes. Praeguste ülikõrgete elektrihindade juures on uskumatu, et valitsus soovib suurendada tarbijate elektriarveid veelgi. Kui varem oli võimalik puitu põletada vaid Balti elektrijaamas koostootmisrežiimis – põhjuseks mure Narva kaugküttehinna pärast –, siis seda piirangut enam pole.»

MKM tegi ootmatu muudatusettepaneku

Valitsus algatas eelmise aasta märtsis elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille üks eesmärk oli võimaldada olemasolevatel fossiiljaamadel saada taastuvenergiatoetust, kui nad põletavad lisaks põlevkivile ka biomassi ning see toimub koostootmisrežiimis.

Pärast eelnõu esimest lugemist mullu mais arutas majanduskomisjon muudatusettepanekuid. Seejärel peatas riigikogu eelnõu edasise menetluse, kuna majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) asus taotlema toetusskeemile Euroopa Komisjonilt riigiabiluba. Selle ajani oli juttu olnud eranditult koostootmisrežiimis puidupõletamise toetamisest, nagu nägi ette ka valitsuse esitatud eelnõu, mida riigikogu esimesel lugemisel aktsepteeris.

Tänavu juunis aga saabus MKMilt ootamatult muudatusettepanek, millega koostootmispiirang tühistatakse ning võimaldatakse subsideerida puidupõletamist kõigis kondensatsioonirežiimis töötavates jaamades – sealhulgas ilma koostootmiseta.

Ministeerium selgitas, et muudatus tuleneb saadud riigiabiloast. Viimast lugedes selgubki, et MKM oli eelmise aasta 30. juunil esitanud riigiabiloa taotluse hoopis laiemale skeemile kui eelnõus kirjas. MKMi väitel tulenes nimetatud skeemi laiendamise vajadus eelkonsultatsioonidel ilmnenud Euroopa Komisjoni vastuseisust kõnealusele koostootmispiirangule. Ossinovski kinnitusel eemaldati aga koostootmispiirang salaja, parlamendile ja avalikkusele sisuliselt valetades.

Ossinovski sõnul varjas MKM olulist informatsiooni

Ossinovski tuletas tänavu 17. juunil peaminister Kaja Kallasele saadetud kirjas meelde, et kui MKMi väitel ei nõustu Euroopa Komisjon koostootmispiiranguga, siis tegelikult sellise väidetava vastuseisu kohta mingeid kirjalikke tõendeid pole.

«Väidetav vastuseis oli MKMile teada märtsis 2020 ning ametlik riigiabiluba esitati 30. juunil 2020. Ühelgi hetkel riigikogu menetluse käigus ei informeerinud MKM riigikogu sellest, et plaanitakse esitada teise sisuga riigiabiluba. Selliselt varjati teadvalt riigikogu eest eelnõu menetlemise seisukohast olulist informatsiooni,» kirjutas Ossinovski peaministrile.

Pärast 30. juunit, mil riigiabiloa taotlus esitati, ei informeerinud MKM riigikogu, valitsust ega ka avalikkust asjaolust, et on taotletud ja saadud riigiabiluba skeemile, mis on oluliselt laiem eelnõus pakutust, märkis Ossinovski enda kirjas.

«Sellise omavolilise tegevusega on täitevvõim pannud seadusandliku võimu sundseisu, kus parlamendi õigus otsustada on piiratud tulenevalt MKMi tegevusest. Parlamentaarses riigis on selline tegevus täitevvõimu poolt lubamatu,» selgitas Ossinovski peaministrile.

 
Tagasi üles
Back