Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Veoettevõtted ja õliühing: aktsiisitõus tapab ekspordisektori

Õliühingu sõnul on Eesti ainus riik piirkonnas, kes direktiivist tulenevat võimalust ei kasuta. FOTO: Tairo Lutter

Eesti veondussektori esindusorganisatsioonid ja kütusemüüjaid ühendav õliühing tegid valitsusele ühispöördumise, sest nende meelest on planeeritud diislikütuse aktsiisitõus ebamõistlik.

 

Veondussektori hinnangul ei täidaks aktsiisitõus mitte ühtegi selle õigustamiseks toodud eesmärkidest ning nii loobuks riik lihtsalt üle 200 miljonist eurost väliskaubandustulust ning kohalikud ettevõtted kaotaksid nii oma äritegevuse kui ka investeerimisvõimekuse, teatasid liidud.

Eesti Logistika ja Ekspedeerijate Assotsiatsiooni (ELEA) juhatuse liige Herkki Kitsing sõnas, et viimastel kuudel avaldatud statistikat ei saa valitsus eirata – aktsiisilangetus on märgatavalt aidanud kaasa majanduse taastumisele selle aasta esimeses, teises ja ka kolmandas kvartalis järjest.

«Vaadates nii väliskaubandusstatistikat kui ka majanduskasvu panustanud tegevusalasid, siis on raske eitada, kuivõrd suur positiivne mõju on olnud konkurentsivõimelise aktsiisimäära kehtestamisel. Veondus on olnud selle aasta struktuurse majanduskasvu vedur ning suurim teenuseid eksportiv tegevusala,» toonitas Kitsing.

Vedajad toovad välja, et 12,1 senti kõrgema aktsiisimäära taaskehtestamisel jätkuks trend, kus Eesti vedajaid asendaksid konkurendid välisriikidest.

«Kõige kurvem selle plaani juures on see, et lisaks äritegevusele kaob meie ettevõtetel ka investeerimisvõimekus. Kuigi uuemad EURO6 veokid toovad kuni 10 protsenti kliimavõitu, siis taas aktsiisi tõstes pole vedajatel võimalustki enda autoparki uuendada,» märkis Kitsing.

Õliühingu juht Mart Raamat ütles, et aktsiisitõusust loodetavat täiendavat tulu riigieelarvele ei maksa valitsusel loota. «Aktsiisilangetus on müügimahtusid suurendanud keskmiselt 21-22 protsendi võrra. Näeme ka seda, et veondussektori tankimismahtude kasvu taga on selge trend, kus meie vedajad on välja tõrjunud varem Eesti siseturul tegutsenud naaberriikide veokeid,» selgitas Raamat.

Kütusesektor toob samuti välja, et varasema aktsiisitaseme taastamisel võiks hinnavahe naaberriikidega ulatuda kuni 20 sendini.

«Lisaks kõrgele aktsiisile on Eesti riik kehtestanud ka naabritest märksa karmimad taastuvenergianõuded. Vedajad on meile selgitanud, et sellise hinnavahe taastumisel ei suuda Eesti veondussektor enam naabritega konkureerida ja taas hakkavad teedel vurama võõrriikide veokid ning diislikütuse tankimine kaob Eestist kiirelt,» märkis Raamat.

Esindusorganisatsioonid leiavad, et poliitikud eksitavad avalikkust, kui räägivad aktsiisitõusust kui kliimapoliitilisest otsusest.

«Tegelikkuses ju veondussektori mahud ei vähene – lihtsalt anname nii meie vedajate äritegevuse kui ka aktsiisitulu kandikul naabritele, kelle autopark on lisaks vanem ja saastavam kui Eesti vedajate oma,» ütles Kitsing.

«Silmas tuleb pidada ka seda, et Lätis on diislikütuses väiksem taastuvenergia osakaal – seega on tegelikult aktsiisitõus Eestis globaalse kliimasoojenemise kontekstis hoopis negatiivse tulemusega,» lisas Raamat.

Valitsus peab 2022. aasta riigieelarveseaduse esitama riigikogule vastuvõtmiseks septembrikuu jooksul.

Tagasi üles
Back