/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/01/11/13571610t1h62cf.jpg)
Luminori hinnangul kasvab majandus tänavu 9,2 protsenti ja järgmisel aastal 4,7 protsenti.
Prognoos: Eesti majandus kasvab tänavu 9,2 protsenti
Majandus on pärast koroonapandeemiast tingitud piiranguid elavnenud oodatust kiiremini ning sisemajanduse kogutoodangu (SKT) tempokas kasv jätkub ka järgmisel aastal, ütles panga peaökonomisti Tõnu Palm sügisese majandusprognoosi tutvustamisel.
Palmi sõnul saabus majanduse jõuline elavnemine oodatust varem ning eriti positiivne on seejuures asjaolu, et teises kvartalis muutus senine tempokas kasv esmakordselt ka majandusharude lõikes laiapõhjaliseks.
Kui mullu algas globaalse kaubanduse ja tarbimise toel jaemüügi, kaubaekspordi ja seda teenindava tööstuse taastumine, siis kevadine majanduste taasavamine koroonapiirangutest tähendas ühtlasi teenuste sektori ja energiaharude lisapanust.
«Majanduste taasavamine koroonapiirangutest on aidanud teenuste sektoril jõuda tööstusele järele. Tellimused ületavad kohati nüüd juba pakkumist ja tööturg näitab selgeid paranemise märke,» ütles Palm, lisades, et seejuures osutavad positiivsele kasvuväljavaatele paljuski sarnased muutused mitme mõjuka väliskaubanduspartneri majanduses, mis on viinud euroala majanduskindlustunde rekordilisele tasemele.
Palmi sõnul pole Eesti SKT rekordiline kasvuhüpe 2021. aastal seega põhjustatud vaid madalast koroona-aasta võrdlusbaasist. Tööjõuturgu ja hinnakasvu toetav tempokas kogunõudluse kasv jätkub Eestis ka järgmisel aastal.
«Majanduse jõulisele kasvuhüppele järgneb tempokas, kuid mõnevõrra mõõdukam kasv, seejuures era- ja riigiinvesteeringute toel on võimalus majanduse kiiret kasvutempot hoida kauem,» märkis ökonomist.
Paratamatult kaasneb Palmi sõnul kiire majanduskasvuga ka hinnasurve. «Praegune hinnakasvu järsk kiirenemine globaalses majanduses on paljuski märk sellest, et pakkumine ei ole koroona põhjustatud tõrgete toel esialgu veel nõudlusele järele jõudnud. Kui see juhtub, annab ka liigne hinnasurve, mida olulisel määral täna mõjutavad maailmaturu energia ning toorainehinnad, järele,» rääkis ta.
Palm märkis, et Eesti on taasiseseisvuse kolmekümne aastaga jõudnud tagasi maailma edukate ja kõrge heaoluga riikide klubisse. Järgmiste aastakümnete väljakutseks saab Eestile tema hinnangul rohepööre ja kliimaneutraalsem majandus, mis tähendab mitmete kaalukate strateegiliste otsuste langetamist.
«Kui soovime kiiret majanduskasvu ja samaaegselt rohepööret, siis tuleb investeerida majanduse ressursitõhususse, et iga loodava SKT ühiku kohta väheneks keskkonnajalajälg,» ütles Palm.
«Võimalik, et koroonajärgses üha digitaalsemas tehnoloogiakeskses maailmas avarduvad tulevikus veelgi kaugtöö võimalused, mistõttu on koroonajärgses normaalsuses töökohad üha vähem seotud elamiskohaga. Kroonijuveeliks kujuneb seega riikide pakutav elukeskkond ja siin on Eestil täna oma selged eelised näiteks puhta õhu, avara linnaruumi ja mitmekesise looduse näol,» lisas ta.
Palmi sõnul on rohepööre hea võimalus investeerida elukeskkonda. «Elukeskkonna parendamine sõltub investeeringutest taristusse, majanduskasvu lahutamisest ressursikasutusest ning nihkest teadmistepõhise tehnoloogiamajanduse suunas, mis väärtustab looduse bioloogilist mitmekesisust,» ütles ökonomist.
Ta toonitas seejuures, et kliima- ja keskkonnaküsimused pole enam kaugeltki üksikute riikide või majandusharude väljakutse. Keskkonda saastavamat tegevust piiravad üha rohkem ka ettevõtluse enda kehtestatud normid. Rohebrändi väärtus on kasvanud investorite silmis ja rohepesu ärahoidmisel on tulevikus abiks kasvav keskkonnateadlikkus koos tegevuste läbipaistvuse kasvuga.
Seetõttu on Palmi sõnul aeg uuendada riiklikke arengukavasid sel kombel, mis tagab EL-i kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise samm-sammult ja võrreldes teiste põhjamaadega mitte vähem ambitsioonikalt, sest rohepöördest on kindlasti rohkem võita kui kaotada.