Söejaamade lõpp on lähedal, plaane kärbib ka Hiina

Söeelektrijaam Bełchatów (Poola). Foto: Peter Andrews/Scanpix

Uute söeelektrijaamade rajamine on maailmas pärast 2015. aasta Pariisi kliimalepet kokku kukkunud, näitab vastvalminud uuring. See on viide tõsiasjale, et selle saastava energiaallika lõpp paistab, kirjutab The Guardian.

Kliimarühmad E3G, Global Energy Monitor ja Ember Aruandes leisid sel kuul avaldatud uuringus, et pärast Pariisi kliimakokkuleppe allkirjastamist on 76 protsenti uute söejaamade rajamise plaanidest pandud sahtlisse tagasi. See tähendab, et 44 riigil, kes varem plaanisid avada uusi söejaamu, pole see enam kavas.

Kliimaorganisatsioonid ütlesid, et uute söejaamade plaanidest täielikult loobunud riikidel oleks võimalus ühineda 40 riigiga, kes on juba varem allkirjastanud kohustuse mitte kasutada uut sütt, et aidata võidelda ülemaailmsete süsinikdioksiidi heitkogustega.

Perioodil 2015–2021 mahakriipsutatud jaamade koguvõimsus küündinuks 1175 gigavatini. Suurima panuse uute söejaamade võimsuse vähenemisse on andnud Hiina, kes on loobunud 484 gigavati ulatuses uutest söeelektri tootmisvõimsustest.

«Alles viis aastat tagasi oli riikidel plaan ehitada palju uusi söeelektrijaamu, kuid enamik neist on nüüd ametlikult või mitteametlikult peatatud ja tõenäoliselt ei ehitata neid kunagi,» ütles Dave Jones Emberist. 

Investeering söeelektrijaama on risk

Uute söeelektrijaamade rajamist kavandab veel 37 riiki, kellest ülekaalukalt suurim on Hiina, kel on kärpeplaanidest hoolimata kavas rajada üle poole maailma uutest võimsustest. Hiinal on ehituses 96,6 gigavati võimsuses uusi söejaamu, lisaks on kavandatud veel 163 gigavati ulatuses täiendavaid investeeringuid. Järgmised viis suurt uute söeelektrijaamade rajajat on India, Vietnam, Indoneesia, Türgi ja Bangladesh.

Aruandes leiti, et kui nimetatud riigid otsustaksid uute jaamade rajamise lõpetada, kahaneks uute söejaamade arv veel 82 protsendi võrra.

E3G asedirektor Chris Littlecott ütles, et söel põhinev tootmine on muutunud taastuvenergiaga võrreldes üha konkurentsivõimetumaks, samas kui investeeringu ebaõnnestumise risk on suurenenud.

Global Energy Monitori programmidirektor ja raporti kaasautor Christine Shearer lisas, et novembris Glasgow's toimuvad ÜRO Cop26 kliimakõnelused on maailma riigijuhtidele sobiv aeg kokku tulla ja seada eesmärgiks planeet, kus uusi söetehaseid ei rajataks.

Kivisöest loobumine on vältimatu valik

Ühendkuningriigi energeetika ja tööstuse strateegia minister Alok Sharma on öelnud, et ilma söejaamadest loobumiseta on äärmiselt raske jõuda eesmärgini, et globaalne keskmine temperatuur ei tõuseks üle 1,5 kraadi tööstusrevolutsioonieelse taseme.

Sharma hoiatus tuli pärast seda, kui enam kui 50 riigi ministrid lõpetasid sel suvel Londonis kahepäevase kohtumise ilma lõpliku kokkuleppeta söe järkjärgulise kaotamise osas.

Kivisüsi on globaalse CO2 heitkoguse üks suurimaid tekitajaid. ÜRO on öelnud, et selle maavara kasutamine peab kümnendi lõpuks vähenema 79 protsenti 2019. aasta tasemega võrreldes.

E3G teadur ja raporti autor Leo Roberts ütles aga: «Need riigid, kes alles kaaluvad uusi elektrijaamu, peaksid kiiresti tunnistama ülemaailmse kivisöest eemaldumise paratamatust ja vältima kulukat viga uute projektide ehitamisel.»

Eesti koos teiste Baltimaadega kivisütt ei kasuta.